Harmi kandis on haridust antud 175 aastat, kuid tänavune võib jääda viimaseks. Mullu Kose gümnaasiumiga liidetud Harmi õpipaik on juba aastaid sulgemisohus, kuid kohalikud lapsevanemad ja õpetajad ei kavatse alla anda ning tahavad, et omapärane mõisakool jätkaks ka järgmisel õppeaastal.

Kose gümnaasiumi direktori Martin Medari sõnul on vaidlused kestnud juba tosinkond aastat, sest lapsi on Harmis jäänud kogu aeg vähemaks. See tähendab ka vähem raha ja paratamatult õpetamise kvaliteedi langust. Medar ei näe muud võimalust, kui Harmi õpipaik sulgeda ja tuua sealsed õpilased Kose koolimajja.

“Tegemist on raske valikuga nii vallale kui koolile, aga eesmärgiks on siiski kvaliteetse jätkusuutliku õppe tagamine kõikidele õpilastele,” ütles ta.

Harmi koolipiirkonna (Harmi, Habaja, Kõue) 66 õpilasest õpib juba praegu 52 Kose gümnaasiumi majas ning vaid 14 Harmis. Medari andmetel väheneb sealse piirkonna kooliealiste laste arv tulevikus veelgi ning seetõttu tundub ebamõistlik vallal üleval pidada sealset koolimaja. Probleem on sama, mis ülejäänud väikestes kohtades üle Eesti, nentis Medar. “Ühelt poolt poolt on tänane koolivõrk siinse hariduse vajadustele suureks jäänud, sest see on üles ehitatud aegadele, kui sündivus oli märkimisväärselt suurem. Tulemuseks on koolivõrk, kus omavalitsustel kulub liialt palju ressursse, et hooneid üleval pidada, kui vajadus on ressursse investeerida eelkõige õppe kvaliteeti. Seda trendi on näha ka Kose vallas,” selgitas ta.

Kohalike võitlus

Harmi õpipaiga õpilaste vanemad ja õpetajad pole aga lootust kaotanud, et vanas mõisahoones siiski õppetegevus jätkub ning lapsed ei peaks keset loodust asuvast rahulikust paigast hakkama kaugemal koolis käima.

Lapsevanemate kõneisiku Ants Kari sõnul on tegu haruldase kohaga, mis on väiksemate klasside jaoks (Harmi õpipaigas õpivad liitklassides 1.–4. klassi õpilased – M.T.) ideaalne õpikeskkond. „Seal on loodus, seal on hobused, seal on ühtehoidev koolipere. Kui väikeklassid lähevad Kosele suurde koolimajja, siis see pole see keskkond, kuhu me tahaks oma lapsi panna,“ rääkis ta.

Tema mõtteid toetab Harmi õpetaja Merje Laur. „Harmi kool on sellisel viisil kestnud kaua, et ongi väike ja koolipere ongi pere sõna otseses mõttes. Siin suured aitavad väiksemaid, koolipidudele tullakse koos peredega. Ma olen ise käinud Tallinnas suures koolis – ma ei mäleta isegi sealseid paralleelklassis käinud õpilasi,“ kirjeldas ta.

Harmi õpipaiga eripära on loodus – moolimaja asub vaikses eraldatud kohas, kus lapsed veedavad vahetunnid värskes õhus. 

Väike kool ja vaikne ning turvaline keskkond on peamine põhjus, miks Harmi kooli tuuakse lapsi ka kaugemalt. Näiteks tänavu toodi esimesse klassi kolm last, kes teeninduspiirkonna järgi ei peaks Harmis käima. „Küsisin ühe isa käest, et miks ta otsustas poja siia tuua. Ta ütles – aga vaata seda keskkonda. Siin on miski, mida ei oska sõnadega kirjeldada, sellel mõisahoonel on juba oma aura,“ rääkis õpetaja Laur.

Sõnadega saab aga lihtsalt kirjeldada seda, et ka tänavu saavad lapsed kord kuus osaleda ratsutamistundides ning vahetundides ei pea lapsed koridoris konutama, vaid saavad koolile kuuluval suurel alal looduses olla. „Ma pean seda ka plussiks, et meil pole lähedal poodi, sest siis söövad lapsed seda, mida koolis pakutakse. Mul on endal kaks last siin koolis käinud, kumbki ei vajanud kuuenda klassi lõpuni taskuraha. Meile ei tule siia ka muid pahesid seetõttu ligi, et oleme omaette,“ ütles Laur.

Otsustamatus mõjutab

Aastatepikkune tants tegemata otsuse ümber, kas Harmi õpipaik jätkab või mitte, on Merje Lauri sõnul viinud olukorrani, kus lapsevanemad ei julge enam oma last Harmi tuua, isegi kui nad tegelikult seda soovivad. „Kui aastaid juba räägitakse kinnipanekust ja lapsevanemad võitlevad, et kool kestaks, siis on lapsevanemaid, kes on just seetõttu viinud oma lapse suuremasse kooli. Tulejaid oleks, aga see tingel-tangel, et kas kool jätkab või ei jätka…“ jättis ta lause lõpetamata.

Nädal tagasi toimus Harmi õpipaiga tuleviku teemal arutelu. Esiplaanil Kose gümnaasiumi direktor Martin Medar. FOTO Regina Lilleorg 

Veel 2016/2017. õppeaastal põhikoolina tegutsenud Harmi õpipaik liideti Kose gümnaasiumiga Kose volikogu mullu märtsis tehtud otsusega. Juba umbes poolteist aastat hiljem tuleb volikogul teha märksa keerukam otsus – kas eraldada järgmise aasta valla eelarves raha Harmi õpipaigale või mitte.

Ants Kari peab seda volikogu otsust Harmi õpipaiga tulevikku määravaks. „Kui volikogu ei võta Harmi õpipaika eelarvesse, mille 1. lugemine on järgmisel volikogu istungil, siis see on selge märk, et nad ei soovi, et seal kool jätkaks,“ ütles ta. Järgmiseks sammuks oleks tema sõnul Kose gümnaasiumi põhikirja muutmine, mis lubaks Harmi õpipaiga sulgeda.

Kose vallavolikogu esimees Uno Silberg, kes nimetab Harmi õpipaiga ümber toimuvat diplomaatiliselt „Kose gümnaasiumi õppetöö ümberkorralduse küsimuseks“, ei soovi nii kiireid järeldusi teha. „Seni kuni volikogu ühte või teist küsimust menetleb, ei saa midagi enne järeldada või ette kommenteerida,“ kirjutas ta Harju Elule saadetud vastuses.

Tema sõnul on lahendusi mitmeid. „Oleme jätkuvalt avatud koostööks ja lahenduste otsimiseks parima tulemuse saavutamiseks,“ ütles ta.

Erakool oleks risk

Erinevaid lahendusi on välja mõelnud ja pakkunud ka Harmi kogukond. Selleks on loodud lausa MTÜ Harmi Haridusselts. Eesmärgiks on praegu valla poliitikutele selgeks teha, et Harmi õpipaiga säilitamine on kasulik nii kohalikele kui vallale tervikuna, sest nii omapäraseid koolimaju läheduses pole. Erakooli loomise ideed praegu ei kaaluta, sest Ants Kari sõnul pole sellise asja tegemiseks kogukonnal ja õpetajail piisavalt kogemust. „Me tahame olla Kose gümnaasiumi osa. Kose gümnaasium pakub stabiilsust ja kvaliteeti, vaja oleks lihtsalt poliitilist tahet, et jätkata õpipaiga pidamisega,“ ütles ta.

Kari loodab, et lahenduste leidmiseks antakse aeg vähemalt käesoleva õppeaasta lõpuni. „Ma ei usu, et ükski poliitik oleks nii rumal, et nende otsuste tõttu peaks lapsed poole kooliaasta pealt kooliga hüvasti jätma. See annab meile aega neid survestada ja seda me kindlasti ka teeme,“ kinnitas ta.

Ka Kose gümnaasiumi direktor leiab, et poole õppeaasta pealt õpipaiga sulgemine oleks vale otsus. „Ma isiklikult arvan, et mõistlik on õppetöö üle tuua 2018/2019. õppeaasta lõpus, aga see sõltub kõik rahastamisest. Kui meil on võimalus järgmise aasta eelarves õppeaasta lõpuni vastu pidada, siis see oleks kõige parem lahendus. Kui eelarvet ei tagata, siis teeme kõik selleks, et (Harmi) õpilased ja õpetajad saaksid jätkata õppetööd liitklassina Kose õppehoones kuni õppeaasta lõpuni,“ ütles Martin Medar, kelle sõnul korraldatakse sel juhul ka transport kooli ja tagasi ning leitakse lahendus Harmi õpipaiga õpetajatele.

Ants Kari aga ei usu, et Harmi õpilased üldse tahavad Kosele kooli minna. „Kui peaks juhtuma, et Harmi õpipaik suletakse, siis ei jõua väga paljud Harmi lapsed ei Kose ega Ardu kooli. Nende pearaha läheb kindlasti mujale,“ märkis ta.

KÜSIMUS: Kui suur peaks olema Harmi õpipaiga õpilaste arv, et õppetegevuse jätkamine oleks mõeldav?

Martin Medar
Kose gümnaasiumi direktor

Täna õpib Harmi õpipaigas 1.–4. klassini kokku 16 õpilast. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus munitsipaalkoolide kulude katmiseks. Seega, kooli eelarve kujuneb vastavalt õpilaste arvule nii riigi kui valla toetusest. Kooli ja õpilase jaoks on siinjuures oluline tagada õppetegevust toetav õpikeskkond ja haridusasutuse jätkusuutlikkus. Vald saab siinjuures olukorda analüüsida ja otsustada, missugused on reaalsed ressursid õpitegevuse jätkamiseks mitmes õpikohas ja anda koolile sotsiaalne garantii stabiilse õppetegevuse tagamiseks. Seega tuleb läheneda tsentraliseeritult koolivõrgu optimeerimise tingimustes.

INFOKS: 29. septembril toimub Harmi kooli vilistlaste kokkutulek. Päev algab Mihklipäeva laada ja rongkäiguga Äksist Harmi kell 11-14.00 ning jätkub vilistlastele mõeldud tundide, kohtumistega ja õhtuse peoga.