Euroopa kodanikualgatuse saadik Karl-Hendrik Pallo kinnitab, et eestlased kirjutavad aina enam Euroopa Liidu ülestele algatustele alla.

Euroopa kodanikualgatus on ainulaadne viis Euroopa Liidu kodanikel EL-i kujundamises kaasa löömiseks. EL-i kodanikud saavad luua algatusi ning seeläbi kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama uusi õigusakte. Euroopa kodanikualgatuse saadiku ning Eesti Koostöö Kogu eksperdi Karl-Hendrik Pallo sõnul on eestlased aina rohkem hakanud erinevatele EL-i algatustele alla kirjutama.

Tegeled usinalt Rahvaalgatuse platvormiga, mida see endast kujutab?

Inimesena, kes ei pea olema mõnes huvikaitseorganisatsioonis, ajakirjanik või poliitik, vaid nii-öelda tavakodanikuna, saad oma idee kirja panna, leida endale mõttekaaslased ning minna otsustajate juurde ja kõige olulisem – saada tagasisidet oma ideele. Isegi kui tagasiside pole see, mis sa soovisid, siis protsess ise on väga oluline, et tekitada tavakodanike ja otsustajate vahel suhtlust.

Ehk sisuliselt saad panna oma ideed ja mõtted otsustamisele nii riigi tasandil kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. Näiteks hiljuti saime vastuse Kohtla-Järve linnalt algatuse suhtes, mis soovis linnaruumi avalikke tualette.

Mis on sellel ühist Euroopa kodanikualgatusega?

Rahvaalgatuse platvorm meenutab suuresti Euroopa kodanikualgatust, aga kodanikualgatus on sellel määral teistmoodi, et sul peab algatajate grupis olema seitsmest erinevast EL-i riigist inimesi. Ja kui Eestis on vaja koguda tuhat allkirja või kohalikul tasandil 1% elanikest, siis Euroopa kodanikualgatuse puhul sa pead kokku saama miljon allkirja. Edukas algatus saadetakse Euroopa Komisjonile.

Milline on ühe Euroopa kodanikualgatuse tegemise protsess?

Algatuse loomiseks peab algataja esmalt leidma endale seitsmest Euroopa Liidu liikmesriigist mõttekaaslased, et algatus oleks tõepoolest mingil määral EL-i ülene. Kui Eestis on meil Rahvaalgatuse platvormil ühisloome faas kohustuslik, siis Euroopa kodanikualgatuse puhul ametlik ühisloome faas puudub.

Kui Eestis on vaja koguda tuhat allkirja või kohalikul tasandil 1% elanikest, siis Euroopa kodanikualgatuse puhul sa pead kokku saama miljon allkirja.

Kui algatus on valmis ja postitatud, siis analüüsib Euroopa Komisjon, kas teemaga tegelemine on üldse nende pädevuses. Seejärel hakkab allkirjade kogumine. Kui allkirjad on koos, siis on Euroopa Komisjonil kuus kuud aega, et vastata ja anda tagasiside oma plaanide kohta.

Mis juhtub kui miljon allkirja kokku ei tule?

Eks see oleneb allkirjade arvust, aga kui saadi kokku ikkagi suurem enamus, siis mingit mõju algatus kindlasti avaldab. Näiteks, mis Euroopa kodanikualgatuse meeskond ise välja on toonud, on olnud rändlustasude kaotamine EL-is.

Idee oli algselt tegelikult ebaedukas kodanikualgatus, kuid tõukuvalt selle teema püstitusest, siis hakati sellega rohkem tegelema ja lõpuks jõudis asi selleni, et nüüd me võime mööda EL-i ringi reisida, maksmata viiskümmend eurot kuskil, et korra paari pilti vaadata internetis.

Registreeritud algatusi on praegu kokku 103, neist 9 on olnud edukad ja saanud Euroopa Komisjonilt vastuse. Palun too näide mõnest edukast algatusest ja millise vastuse see sai?

Sel aastal oli edukas näide haiuimede eemaldamise ja eksportimise vastane algatus, mis sai Euroopa Komisjonilt väga konkreetse lubaduse, et sellele pööratakse veelgi rohkem tähelepanu ja võetakse kasutusele lisameetmed, et haiuimede eksporti vähendada. Samuti lubas komisjon, et hakkab ka rahvusvaheliselt selle teema puhul eestkõnelejaks.

Euroopat puudutavate asjade puhul võib eestlaste suust kuulda tihti kriitikat, et need teemad jäävad meist kaugele. Kui aktiivsed allkirjastajad eestlased siis ikkagi on?

Kui ma vaatasin statistikat mingi aeg eelmisel aastal, siis ühelt poolt eestlased on olnud üsna passiivsed allkirjastajad, kuigi see trend on hakanud positiivses suunas muutuma ning on märgata, et eestlased on hakanud aina enam algatusi toetama.

Näiteks Soomega võrreldes olid eestlased tihedamini algatajate grupis ehk siis võib öelda, et eestlastel on rohkem eestvedamise huvi. Positiivne on ka see, et edukaks algatuseks pead sa saama seitsmes riigis kindla lävendi ületatud ja Eesti oli pikalt ainuke riik, kus ei olnud mitte ükski algatus saanud üle nõutud lävendi, aga nüüd hiljuti me saime ka esimest korda lävendi ületatud.

Mida saab teha, et tõsta inimeste teadlikkust taolisest võimalusest anda oma panus EL-i kujundamisse?

Eks see nõuab päris palju nii-öelda põllutööd. Ma arvan, et kindlasti võiks sellest koolides rääkida. Üks hea viis on kasutada Euroopa kodanikualgatuse õppevahendit, millega saab kaks kärbest ühe hoobiga – õpetajal on lihtne erinevaid EL-i teemasid läbi võtta ja õpilaste jaoks on see õppevahend sellise fookusega, et nad saavad palju teadmisi omaenda õiguste kohta ja teadmise sellest, et nad saavad päriselt oma arvamusega minna Euroopa Komisjoni ette.

Ka meedia võiks rohkem seda käsitleda, aga mulle tundub, et nüüd viimasel paaril aastal on nagu rohkem hakatud aru saama, et see on päris asi, see töötab ja sellel on päriselt käegakatsutav mõju.

Kas kodanikualgatuse tööriistal on ka mingeid kitsaskohti ja puudujääke?

Võiks olla veelgi laiem osaluse ökosüsteem. Näiteks kui saadakse kokku mingi hulk allkirju, siis kutsutakse kokku sarnane konverents nagu Euroopa tuleviku konverents oli, ainult et siis sellele algatusele spetsiifilise teemaga, et võib-olla mitte nii laialt, vaid lihtsalt luuakse juhuvalimi alusel grupp inimesi, kellel lastakse kogu olemasolevatele andmetele tuginedes teha otsuseid. Et sellel oleks siis mingisugune siduvam otsus või võime.

Kui tihti sa ise allkirjastad algatusi ja kas oled ka ise midagi algatanud?

Ma ei ole kõige tihedam allkirjastaja. Olen andnud allkirju küll, aga ma arvan, et ma aitan protsessile teistmoodi kaasa. Algatanud ei ole.

Euroopa kodanikualgatus

Euroopa kodanikualgatus võimaldab kõigil Euroopa Liidu kodanikel võtta aktiivselt osa EL-i poliitikakujundamisest. Vähemalt miljoni EL-i kodaniku allkirjaga algatus edastatakse otse Euroopa Komisjonile. Alates 2012. aasta 9. maist, mil registreeriti esimene Euroopa kodanikualgatus, on loodud 103 algatust, millest üheksa on edukalt lävendi ületanud ja Euroopa Komisjonilt ka vastuse saanud. Kokku on allkirju antud üle 16 miljoni.

Esimene algatus, mis ka Eestis lävendi ületas, oli „Euroopa karusnahast priiks“, mille eesmärk oli kutsuda Euroopa Komisjoni üles keelama seadusega kogu liidus: pidada ja surmata loomi ainult või peamiselt karusnahatootmise eesmärgil; lasta ELi turule kasvandustest pärit karusnahka ja sellist nahka sisaldavaid tooteid. Vaata ka https://europa.eu/citizens-initiative/_et.