Eestlaste suuhügieen annab soovida ja seda teavad inimesed ise ka. 10–15 protsenti eestimaalasi vanuserühmas 35+ peavad Eesti Hambaarstide Liidu (EHL) andmetel oma suutervist väga halvaks. Sageli on inimesed selleks vanuseks kaotanud kolmandiku oma hammastest ja teine kolmandik vajab ravi.
Väga palju sõltub hammaste tervis inimesest enesest ja tema elustiilist. Kui hambapesu pidevalt ununeb või hammaste vahesid puhastatakse ebaregulaarselt, mitte aga peale sööki ega ka mitte kord päevas, siis tervetest hammastest võib vaid unistada. Hambapesu peaks olema süsteemne tegevus, mille tulemusel saadakse puhtaks kõik hambapinnad. Tegelikult jääb hulk pindu tavaliselt katuseks, eriti keele- ja suulaepoolsed pinnad igemete juurest.
Suur probleem on ka pidev näksimine, magusate/gaasiliste jookide liigtarvitamine, loomulikult alkohol ja suitsetamine (kaasa arvatud e-sigaretid ja suitsuvabad tubakatooted).
Suurimad probleemid ja ravi kättesaadavus
Inimesed kipuvad kartma, et ei jõua hambaravi eest tasuda ning lasevad seetõttu suuõõne olukorral käest minna, kuid hambaarsti regulaarse külastamise ja hea suuhügieeni korral pole ravi iga kord vajagi. Kõige suurem viga, mis tehakse, on visiidi edasi lükkamine ja olukorra ignoreerimine kuni viimase hetkeni.
Hambaravihüvitis on kättesaadav kõikide täiskasvanute hambaravihüvitise lepingut omavate partnerite juures. Et oma hammaste eest hoolt kanda, peaks alustama visiidist hambaarsti juurde, mille käigus vaadatakse suu üle ning arutatakse, millised tööd on ajakriitilised, et olukorda kontrolli all hoida ning milliste murekohtadega saab veel veidi oodata. Seejuures arvestatakse, millised on patsiendi võimalused ravitöö eest tasumiseks.
Mitmed kliinikud pakuvad ka järelmaksu võimalust ning kedagi vägisi ravima ei hakata. Kui rahakott ei võimalda kõiki töid teostada, saab hambaarst vähemalt nõustada, mida inimene ise saab ära teha, et suutervis ei halveneks. Hamba- ja igemehaigused võivad põhjustada omakorda üldhaigusi, aga ka muuta nende kulgu komplitseeritumaks.
Samas põhjustavad haigused, tihti ka ravimid, suu kuivust, mille tõttu väheneb suuõõne isepuhastumise võime, kiireneb katu teke hammastele ning tekkida võib igemepõletik. Seetõttu on oluline oma hambaarstiga aus olla. „Meil on hulk inimesi, kes pole aastaid käinud hambaarsti vastuvõtul ning arvavad, et pole ka vajadust. Tihtipeale aastate pärast visiidil avastatakse, et hambakivi käsikäes igemepõletikuga on kahjustanud hammaste tugikudesid ja hambaid tuleb hakata eemaldama.
Patsiendi esimene kaebus on sellisel puhul, et ta hammas või hambad pisut liiguvad. Mõistlik oleks käia aastas korra hambaarsti vastuvõtul, sest sageli pole mitte hambaaugud põhiprobleem, vaid probleem on igemepõletik ja hambakivi,“ annab EHLi president dr Katrin Metstak nõu.
Hoolsus ja järjepidevus tervete hammaste heaks
Kõige olulisem on suuhügieeni järjepidevus ja kvaliteet. Suuhügieeni ABC juurde käivad regulaarne harjamine nii, et kõik hambapinnad saaksid harjatud ehk kaks korda päevas kaks minutit, aga ka kord päevas hambavahede puhastamine niidi või hambavaheharjakesega.
Meil on hulk inimesi, kes pole aastaid käinud hambaarsti vastuvõtul ning arvavad, et pole ka vajadust.
Harjamise juures on oluline ka see, et hambahari oleks pehme (soft, extra soft) ning surve hammastele poleks liiga tugev. Liiga tugeva harjamisega võib hoopis hambaemaili kahjustada. Hambaharja valikul tuleb lähtuda eeskätt rahakotist, see ei pea olema tingimata elektriline hambahari, ka mehaanilisega saab hambad puhtaks, kui tehnika on õige ja harjatakse piisavalt kaua ehk vähemalt kaks minutit ja piisavalt sageli, ehk vähemalt kaks korda päevas.
Hambapasta valikul tuleks silmas pidada, et see oleks piisava fluoriidisisaldusega (täiskasvanutel 1100-1450 ppmF). See tagab, et hambad on tugevad ja auke ei teki. See ei ole rusikareegel, et mida kallim pasta seda parem, kuid odavaid, peamiselt keemilisi ühendeid sisaldavaid pastasid tasuks siiski vältida.
Suukool harib nii lapsi kui ka vanemaid
Suukooli eesmärgiks on tegeleda laste ja noorte hambahaiguste ennetusega, et meil kasvaks suutervise osas teadlik ning tervete ja tugevate hammastega põlvkond. Suukooli portaalilt leiavad infot nii lapsevanemad kui ka kõik teised, kes lastega moel või teisel kokku puutuvad. Suukooli projekt on oluline, sest sarnaselt teistele harjumustele, kujunevad ka suuhügieeni võtted ja tõekspidamised välja juba lapseeas.
„Paraku on meil veel suur hulk vanemaid, kes hoolimata teavitustööst ja sellest, et laste hambaravi eest tasub tervisekassa, ei too oma lapsi hambaarsti juurde kontrolli ega jälgi ka korralikku suuhügieeni. Loodetavasti Suukooli süsteemne tegevus aitab kaasa sellele, et Suukooli programmi kaasa teinud lapsest saab teadlik noor ja hiljem ka lapsevanem, kes teab hea suutervise tähtsust,“ räägib Katrin Metsak.
