Eesti Loodusmuuseumi seenenäitusele, mis avati 12. septembril juba 62. korda, on jõudnud kaks huvitavat seeneliiki, kes mõlemad näevad välja omamoodi iseäralikud ning pakuvad seenesõpradele avastamisrõõmu.

Kuna näitust uuendatakse üle päeva, siis võib kindel olla, et ka mitmekordsel külastamisel on midagi uut ja põnevat näha. Nii jõudis nädalavahetusel näitusele harilik tanuseen, keda tema ladinakeelse nime – Phallus impudicus – järgi kutsutakse ka häbituks falloseks. Kuna seen levitab väga tugevat raipehaisu ja meenutab välimuselt natuke mürkleid, on teda ka nimetatud haisvaks mürkliks.

Muuseumis on tanuseen just oma haisu tõttu välja pandud pleksiklaasist katte alla, kuid huvilised saavad soovi korral siiski tema iseloomuliku aroomiga tutvuda. Kui algselt pandi välja viis munastaadiumis tanuseent ning kaks täiskasvanud viljakeha, siis juba ühe ööga on kaks viljakeha end suureks kasvatanud. Nii saavad külalised mängida ennustusmängu – mitu muna on alles, kui näitusele jõuate?

Hariliku tanuseene üheks omapäraks ongi tema kasvukiirus, mis võib ulatuda isegi 5 millimeetrini minutis. Täiskasvanud seenel on õõnes poorne jalalaadne retseptaakul, mille tipus oliivikarva tanu meenutav limane gleeba. Raipehais on seene jaoks eluliselt oluline, kuna meelitab ligi kärbseid, kes kiirelt limase tanu ära söövad ja nii seeneeoseid edasi levitavad.

Eestis on harilik tanuseen üsna tavaline ja kui on kuum suvi, esineb teda metsades massiliselt. Eriti meeldib talle elada leht- ja okasmetsades, samuti põõsastikes. Tanuseent võib kohata juunist oktoobrini.

Nädalavahetusel jõudis näitusele Laulasmaa metsadest ka „lillkapsas“ ehk kollane harik, kes kasvab toreda lihava põõsana, meenutades oma kujult koralli. On hea teada, et noorena on tegemist maitsva söögiseenega, mis ei vaja isegi kupatamist. Vanalt muutub seen aga kibedamaitseliseks.

Praegu on käimas ka Terviseameti mürgistusteabekeskuse kampaania „Kui kahtled, ära korja!“. Sellega seoses kutsume teid kõiki enne metsaminekut seenenäitusele, et selgeks teha või meelde tuletada, millised on söödavad, mittesöödavad ja millised on mürgised seeneliigid. Neist viimased jäta metsa ja korja ainult neid seeni, mille söödavuses oled kindel! Mürgistuskahtlusel helista infoliinil 16662 ja järgi antud juhiseid. Salvesta see number oma telefoni juba praegu ja oled kiiremini valmis õnnetusele reageerima.

Alates neljapäevasest avamisest on esimese nädalavahetusega näitust külastanud juba ligi 1800 inimest. Eesti Loodusmuuseumi seenenäitus toimub kuni selle pühapäevani, 22. septembrini. Muuseum on avatud 10-18.