Laitsel elava Eero Annuse müstilised maalid on mitmel pool Harjumaa kultuuriasutustes vaatamiseks väljas näitusel „Must kunst ja ruunimaagia“. Need pole tavapärased taiesed, vaid põhinevad iidsetel abistavatel või kaitsvatel ruunimärkidel.
„Käisin täiskuu ajal oma maale vaatamas. Need erinevad toonid, reljeefsused, värvid, kuidas ma ütlen – sisu või emotsioone – seal olid siis neid imehästi näha,“ räägib Eero Annus (54), pidades silmas enda tööde näitust Saue vallavalitsuse aatrium-fuajees, mis on paigutatud nii, et neid näeb ainult väljastpoolt läbi suurte akende.
„Täiskuu on eripärane aeg, vähemalt minu ja paljude jaoks, täis kõikvõimalikke hullusi. Osa inimesi arvab, et mis see ikka on, mind see küll ei mõjuta. Seda arvamust ma ei jaga, sest kui kuu kergitab maailmamerd, ookeane meetrite kaupa, siis inimene, kes on pisitilluke sipelgas, kust tema võtab endale õiguse ütlemaks: ei, mind see ei mõjuta,“ mõtiskleb Eero Annus.
Tööd vahendavad emotsiooni
Kui vaatame koos läbi klaasi Saue näitust, räägib Eero Annus: „Kunstniku jaoks on suur asi, kui teda mingil moel mõistetakse. Olen suure sisemise põlemisega neid töid teinud ja kui keegi saab siit emotsiooni – see ei pruugi olla minu emotsioon töö tegemisel –, kui see pilt kõnetab kedagi, siis on asja ette läinud.“
Maalide juures, millel eristuvad ruunid reljeefselt, kasutab ta akrüülvärve. „Mõnel juhul pead hästi kiiresti tegema, et ära ei kuivaks, teine kord jälle ootama, et ta kuivaks ja saavutaks teatud viskoossuse,“ kõneleb kunstnik. Toone valib ta emotsiooni ja omavahelise sobivuse pealt. Päris kärtse toone tema töödes tavaliselt pole, mõningane ajastutruudus on tähtis. Sageli valmivad tööd kahekaupa paaris.
Reeglina paneb ta oma töödele nime asemel kuupäeva, mil see valmis – et nimi ei hakkaks segama inimese emotsiooni, kes selle oma seinale riputab. Kuupäev võib aga õige imelik olla. „Mul on kaks ajaarvamist. Praegu on 10 236. aasta – see on ajaarvamine möödunud jääajast. Mõnikord, kui pean kuhugi kuupäeva kirjutama, siis kirjutan „10“ juba ära ja siis tuleb meelde,“ muigab ta.
Oma loominguga ta enda sõnul nina teiste asjadesse ei topi, eeskujud on tuhandeaastatagused. „Sageli näen ma oma töid või nende fragmente unes, misjärel torman ummisjalu ateljeesse visandeid või märkmeid tegema. Uneaega on väheks jäänud. Aga kes ma selline Eesti kunstimaailmas olen? Eks teised ole paremad selle üle otsustama,“ mõtiskleb Eero Annus.
Kui ta praegu nimetas oma näituseseeria „Mustaks kunstiks ja ruunimaagiaks“ (nii mõnigi töö on must ja mustal taustal, musta maagiaga pole siin mingit pistmist), siis järgmise nimi võiks tema sõnul olla „Must kunst ja valge maagia“.
Linnakärast maale
Eero Annus elab praegu Laitsel, kuhu ehitas maja 18 aastat tagasi. „Linnas ma ei tunne ennast hästi. Stressirikas paik. Kui tulen, tahan siin ühe ajahetke jooksul mitu asja ära teha ja kähku koduvaikusesse, paastu ja palve juurde naasta,“ räägib ta. Seda vaatamata sellele, et nüüdne maaelanik on Tallinnas sündinud ja kasvanud. Siin elab enamik ta sõpru ja vanemad. „Mingil ajal tundsin ära, et nüüd aitab, kuigi väga palju aastaid elasin ja töötasin Tallinnas ajalehtedes graafilise disainerina. Mingil hetkel see ammendas end minu jaoks,“ meenutab ta.
Ajalehtedes ta enam ei tööta ja pealinnas käib peaasjalikult inimestega kohtumas. „Siis, kui keegi vajab minu kunsti – praegu on mul enamik töid näitustel. Sama käib ka ruunide kohta. Ma enda koju võõraid inimesi oma muredega ei taha kutsuda,“ selgitab mees, keda hüütakse ruunimaagiks ja kellele meeldib ka ise end nii nimetada.
Kui mammonat igatsed – 15 uut Mercedest või Eurojackpoti võitu, siis ole valmis, et pead ka päris palju lõivu maksma. See võib tulla ennekuulmatut kehva teed pidi.
Üles kasvas ta Kristiines, päris lapsepõlveaastad möödusid Mooni tänava kandis, kus ta käis 46. keskkoolis Mööblimaja kandis. Otsest kunstiharidust tal ei ole, kõik on ise õpitud, aga 46. kool oli kunstikallakuga kool, ja ehkki ta päris kunstiklassis ei käinud, õpetati seal kunsti rohkem kui tavakoolis. Tema klassijuhataja ja kunstiõpetaja oli kunstnik Hillar Tatar – Eero Annuse sõnul hästi resoluutne ja otsekohene inimene.
„Tähtis on huvi asja vastu. Kui räägime graafilisest disainist – arvutid olid midagi uut mu jaoks, aga miskipärast ma tahtsin seda ja sain, mida tahtsin – oli huvi. See hoiab inimese tegevuse juures,“ selgitab ta.
Kriipsujukudest ruunide juurde
„Mu kooliaegsed tööd olid rohkem kriipsujukud. Mul hakkas häbi ja põletasin need ära. Tollal oli häbi oma saamatuse pärast, praegu mitte. Oleks päris huvitav neid töid praegu vaadata ja võrrelda. Ega ma praegugi ümaraid jooni teha oska, samas joonte puhul sirklit ja joonlauda ei kasuta,“ räägib Eero Annus. Ruunimärgid koosnevad ju sirgetest joontest, neid lõigati luusse ja puusse, raiuti kivisse. „Pliiatsiga joonistan ikka ette, aga reljeefsused teen käega – kummikinnastega, muidu ei saa pärast käsi puhtaks,“ räägib ta tööprotsessist.
Eero Annus on noorusest peale viikingiajast ja -maailmast lummatud. Ruune hakkas ta tõsisemalt uurima sajandivahetusel, kui puutus kokku seltskonnaga, kes tegeles viikingiaja rekonstrueerimisega. Sealt alates on ta ka ise tegelenud viikingi-aja taaskehastamisega (nt temaatilistes laagrites) – kuidas see kunagi võis olla –, ja on lausa viikingivõitluses diplomeeritud.
„Suhteliselt armutu asi. Keegi teisele muidugi meelega viga ei tee, aga igal spordialal esineb vigastusi,“ ütleb Eero Annus. „Enam ma sellega ei tegele, annan noorematele ka võimaluse,“ muigab ta.
Ruunideski on vägi, eriti kui mitu ruuni kokku panna. „Mulle meeldib, kui ruune austatakse, neid ei pea kartma. Aga kui paneme ruune kokku, mõni joonistab kere peale või kaitseks maja peale – võetakse tihti kõige vägevamad ruunitähed. Sellega peab ettevaatlik olema – ole valmis lõivu maksma,“ hoiatab ta.
Lõiv võib tema sõnul olla rahaline, inimsuhteid või tervist puudutav. „Kui mammonat igatsed – 15 uut Mercedest või Eurojackpoti võitu, siis ole valmis, et pead ka päris palju lõivu maksma. See võib tulla ennekuulmatut kehva teed pidi,“ kõneleb Eero Annus.
Ruuniväega hädade vastu
Nüüd rakendab ta oma teadmisi ja tunnetust nii kunsti tehes kui personaalseid kaitseotstarbelisi ja eesmärgipõhiseid ruunimärke valmistades. Sõna „ruun” pärineb protogermaani sõnast „runo”, mis tähendab loitsu, saladust või sosinat, teab Eero Annus. Sagedamini palutakse tal teha märke eluruumide kaitseks nii erinevate inimlike ohtude ja õnnetuste puhuks, kui ka teise maailma pahasoovliku energia vastu.
Ruunid on tema sõnul pulgad – tõstad ühe ringi, tuleb teine täht, teine energia. „Ta mingi koha pealt liigutab sind. Aga ruun ei tee iseenesest midagi, ei lähe sinu eest tööle ega too vältimatut lotovõitu. Tahe ja valmidus peab tekkima sinus eneses, ruun on nagu majakas, kus põleb tuli, kutsumaks ligi teatavat sorti energiat,“ räägib Eero Annus.
Ruun ei tee iseenesest midagi, ei lähe sinu eest tööle ega too vältimatut lotovõitu. Tahe ja valmidus peab tekkima sinus eneses.
Oma pikaajalise praktika jooksul on ta saanud aidata paljusid inimesi. „Häbenema ega kahtlema ei pea,“ tõdeb ruunimaag, kellelt on abi saanud ka kahe jalaga maa peal seisvad jõu- ja päästestruktuuride esindajaid, kainelt kalkuleerivad äriinimesed ja riigitegelased, psühholoogid ja tugiisikuid, tuntud telenäod ja raadiohääled, näitlejad, kunstnikud ja muusikud, samuti mitut masti maage, nii nõidasid kui vastavas telesaates osalenud selgeltnägijaid.
Kunst ongi arenenud ruunimärkidest, mida ta valmistab tellimise peale. Abiotsijaid on erinevaid – kes on unehäirete või unenägude poolt kiusatud, kes kodu- ning hingerahu otsinud, kes kaaslase leidmise või suhteprobleemidega hädas olnud. „Inimene peab ise valmis olema ja ruunienergia omaks võtma, siis saab sellel ka sisu olema, ta saab mingile tõvele või hädale vastu hakata.
Vahendan, annan heameelega ruuni abil tegutsemiseks tõuke. Ma ei rakenda ruunide puhul kunagi mingit sundust, ammugi mitte needust. Usun karmasse,“ kõneleb Eero Annus.
Tänulikust tagasisidest puudu ei ole – sellele võib ruunimaagia.ee kodulehelt igaüks kinnitust saada. 29 leheküljelt, mida inimesed ise on tagasisideks kirjutanud.
Eero Annuse näitus „Must kunst ja ruunimaagia“ Harjumaal
• Saue vallavalitsuse aatrium-fuajees 7.09–7.11.23.
• Keila kultuurikeskuses 1.11–1.12.23.
• Harjumaa muuseumis 1.–3.12.23.
• Rae kultuurikeskuses 3.01–3.02.24.