Dirigendipuldis. Kõige kõrgemal (0)
Article title
Taavi Esko dirigeerimas 13. noorte laulupeol. Foto Rene Mitt / Laulu- ja Tantsupeo SA

„Kõik kõrbes, mitu nädalat polnud sadanud. Siis, laulupeo ajal, hakkas pihta. Kui mina dirigendipulti läksin, kallas nagu ämbrist. Pöördusin näoga rahva poole, ütlesin esimesed mõtted, mis vihm mulle pähe tõi.“

Nii meenutab dirigent Taavi Esko üht kõige ülevamat hetke oma elus. Seismist läinud suvel, 13. noorte laulupeol kõrgel dirigendipuldis, vali vihm märgamas dirigenti, peolisi ja janust maad. Ja tema, Kuusalu kooli muusikaõpetaja, tegemas vihma all seda, mida ei stsenaarium ega laulupeo korraldajad polnud üldse ette näinud.

Dirigeerimise asemel kõneles ta rahvaga. Inimesed juubeldasid. Vihma kallas. Ühendkoor ootas. Ja siis kajas üle lauluväljaku „Ta lendas mesipuu poole.“ „See oli uskumatu tunne,“ võtab Taavi Esko nüüd pool aastat hiljem üleva hetke ühte lühikesse lausesse kokku.

Hiiumaalt Kuusallu

Hiiumaalt pärit maapoisi tee laulupeo dirigendipulti sai alguse Kärdla muusikakoolist, kus ta õppis akordioni erialal. Ka maatööga sina peal olles tahtis ta minna edasi õppima Maaülikooli (tollasesse EPAsse), aga muusikaõpetaja Tiiu Järg utsitas usinat akordioniõpilast proovima Tallinna Ülikooli (tollasesse Pedagoogilisse Instituuti) muusika erialale.

Kuusalu Keskkooli segakoor Taavi Esko dirigeerimisel esinemas Kuusalu Laurentsiuse kirikus. Fotod Raul Valgiste, Kuusalu Kroonika 

„Eks jutuks oli ka konservatoorium, aga ise arvasin, et ega ma sinna sisse saa,“ meenutab tänane tunnustatud dirigent. Pedagoogilises Instituudis võttis muusikakateedri juhataja Ants Kiilaspea noore mehe oma käe alla, dirigeerimist õppima. Erilisel kohal õpingute ajal oli noorele mehele laulmine Tallinna üliõpilassegakooris Ants Söödi juhendamisel. Seal tekkis tal esimest korda mõte luua oma koor. Enne mõtte teokstegemist tuli aga hakata kasvatama noori muusikuid.

Kui ma segakoore dirigeerisin, tundsin, et minugi käsi ja jalg värisevad. Nüüd aga, kui olin need sõnad ära öelnud, tundsin end järsku väga kindlalt.

„Ühel päeval tuli instituuti muusikaõpetajat otsima Kuusalu keskkooli direktor Laine Kadajas. Kateedrijuhataja Ants Kiilaspea siis mind soovitaski,“ meenutab Taavi Esko. Nii sai Hiiumaalt pärit noormehest, kes polnud varem Kuusalust kuulnudki, Kuusalu keskkooli muusikaõpetaja. Aastanumbriks kirjutati siis 1970. „Olin kolmandal kursusel. Direktor koostas tunniplaani nii, et sain muusikatunnid kahe päevaga antud. Öö saatsin mööda direktori kabineti kušetil,“ meenutab Taavi Esko pedagoogitee algust. Muusikaõpetaja ametit peab ta siiamaani, juba üle poole sajandi.

Omad koorid

Õpetajana töötades asus Taavi Esko realiseerima ka suurt unistust – luua oma koor. Nii sündis Kuusalu keskkooli noorte segakoor. See oli 1982. aastal. Mõni aeg hiljem tuli kokku järgmine, Kolga-Kuusalu kammerkoor. Ja siis juba üle-eestiline, Eesti koolinoorte segakoor, kus teiste hulgas laulis ka tänavuse noorte laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg.

Segakooriga võidetud grand prix tiitlit „Parim Euroopa koor 2007“ peab Taavi Esko oma paljudest kooriloomingu auhindadest väärtuslikuimaks. Paljudel koorifestivalidel on Taavi Esko koore hinnatud kõrgetasemelise kontserttegevuse ning puhta esituse poolest. „Koorist ei tohi kosta mingit kahinat,“ ütleb dirigent ise.

Esimest korda oli Taavi Esko laulupeo dirigendipuldis 2002. aastal, juhatades noorte segakoore. Sama koorirühma dirigeeris ta ka 2007. aastal. Siis tuli tükk aega vahet. Kuni kunagine kooripoiss, 13. noorte laulupeo kunstiliseks juhiks tõusnud Pärt Uusberg pakkus: sa võiksid juhendada üht lõpulauludest, ühendkoori „Ta lendas mesipuu poole.“ Siis algasid proovid. Dirigent sõitis läbi erinevad maakonnad, tegi proove kõikide kooriliikidega. Ühendkoori suur proov toimus juba lauluväljakul.

Käsi ei värisenud

13. noorte laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi idee laulupeo kunstilisel kujundamisel oli lähtuda Hando Runneli luuletusest „Valgust“. Selle mõttest ja sõnadest. „Hando Runneli sõnad „Püha on maa ja ta järved on pühad, kiitust me tahame laulda neil kaldail,“ võtavad kokku minu taju ja nägemuse noorte laulupeost,“ oli laulupeo üldjuht kõnelenud.

„Mõtlesin, et unustan selle vihma ära, las kallab – laulupidudel on ennegi vihma tulnud. Siis mõtlesin, et pean kuulajaile midagi ütlema. Kõik kõrbes, vihma polnud sadanud mitu nädalat. Ja nüüd, sellel kõige ülevamal hetkel, meie rahva suure peo südames, hakkas kallama. „Looja tahab, et see püha maa saaks vihma,“ ütlesin esimesed mõtted, mis mulle pähe tulid,“ meenutab Taavi Esko hetki kõrges dirigendipuldis 25 000 laulja ees.

Sellisel hetkel kipub iga dirigendi käsi ja jalg värisema. „Kui ma segakoore dirigeerisin, tundsin, et minugi käsi ja jalg värisevad. Nüüd aga, kui olin need sõnad ära öelnud, tundsin end järsku väga kindlalt,“ meenutab koorijuht. Vihm andis läbi nende sõnade peole veel kuidagi lisaväärtust. Koorijuht tundis ennast kogunisti nii kindlalt, et pööras end rahva poole ja hakkasin ka kaasa laulvat publikut dirigeerima.

„Ka kõik dirigendid olid lõpulauludeks lavale tulnud, laulsid minu taktikepi järgi,“ meenutab Taavi Esko. Mis saab ühele dirigendile olla veel suuremaks tunnustuseks, kui tema taktikepi järgi ühiselt laulev koor, publik ja teised dirigendid. Seda kinnitas võimas, kõvasti üle vihma kajav aplaus.

Pärt Uusberg, 13. noorte laulupeo kunstiline juht: tulemus oli südamepuhas

Taavi Esko dirigeerimine oli selle laulupeo üks eredamaid hetki, eriti Taavi spontaanne sõnavõtt laulu eel. „Looja teab, et püha maa vajab vihma. Ja just täna“ – need sõnad helisevad mul kõrvus siiamaani. Et Taavi võib mõne sellise ootamatusega hakkama saada – see polnud üllatus, tunnen teda juba pikka aega, laulsin Taavi käe all üle kümne aasta Eesti koolinoorte segakooris.

Ta on minu jaoks eriline inimene. Just selle pärast ma tal palusingi juhatada seda Juhan Liivi sõnadele kirjutatud Peep Sarapiku laulu „Ta lendas mesipuu poole“ – Peep Sarapik oli pealegi Taavi kursusekaaslane ja hea sõber. Nii et see oli ka omamoodi kummardus varalahkunud heliloojale. Taavi Esko ei ole klassikaline koorijuht, ta on koori ees nagu maag. Ta on üks ilusama hingega koorijuhte, keda mina tunnen. Kui tema koori ees seisab, siis võib 100% kindel olla, et tulemus on lõpuni südamepuhas.

Ka on Taavi koos abikaasa Niinaga üles kasvatanud mitu põlvkonda koorilauljaid. Kui Kuusalust on mõni koor kuskil esinemas või konkursil, siis on nad alati ülikõrgel tasemel. Taavi koorid on klassikalise koorikõlaga, mis tähendab, et Kuusalust pärit noortel on väga hea edasi minna meie esinduskooridesse. See on sügavalt lugupidamist väärt. Kui kõik see pilt nüüd kokku panna, siis ei saanud olla paremat dirigenti selle laulu juhatamiseks kui Taavi Esko.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.