Idüllilises hipsterimekas, Kalamajas Tehase tänaval asub kevadest saati taaskasutusriiete butiik Cvetka, mis jagab müügipinda vintage-plaadipoega Biit Me Record Store.

Nime sai riideäri juba viis aastat tegutsevalt Sveta kauplus-klubilt, mis asub Balti jaama turu läheduses. Aastake hiljem hakkas Kopli tänaval asunud komisjonikauplus Kopli Vintaaž samuti Sveta Vintage’i nime kandma ja kolis Balti jaama turu teisele korrusele.

Biit Me muusikapood on kümne aasta vältel asunud nii Maakri tänaval kui ka Pikal ja Viru tänaval Vanalinnas, enne kui praegustesse ruumidesse kolis.Harju elu küsitles Cvetka osanikku Gerda Kaasikut, et rääkida olnust, olevast ja tulevast.

Kas taaskasutus on aastatega popimaks muutunud ja kas klientide kontingent on teistsugune, kui varem?

Kindlasti on populaarsem kui näiteks kümme või 15 aastat tagasi. Usun, et Humanal, Uuskasutuskeskusel ja Sõbralt Sõbrale poodidel on olnud sellele suur mõju. Kindlasti ka Fankadelikul, mis hakkas üle kümne aasta tagasi pakkuma klientidele rohkem high-end vintage’i (vintage-kõrgmoe) kaupu. Seda, kas klient on muutnud, on raske öelda, meil käib kliente seinast seina.

Alustasite kevadel, kas turul on veel ruumi?

Kindlasti on ruumi taaskasutusele. Ma ütleks, et eriti just kvaliteetsetele ja disainerriietele. Samuti mööblile. Ei ole just palju uuskasutusmööbli kauplusi, mis oleks kureeritud ja kvaliteetset mööblit täis.

Millised on minevamad kaubad ja milliseid trende on uuskasutusturul oodata?

Esimesena kaovad stangedelt väga eriliste mustrite või värvilahendustega riideesemed, aga ka nn staple item’id (riietuse põhivara), näiteks head ja kvaliteetsed Levi’se teksad ja teksajakid.

Millalgi müüsime oma teises kaupluses väga palju näiteks Dr. Martensi saapaid ja loomulikult väga minev kaup on värvilised siidsärgid.

Peame korralikku logi, mis tooteid meilt ostetakse ja püüame need enim müüdud tooted ka asemele otsida, mis ei ole eriti lihtne, kuna me ei saa neid otseselt tellida. Iga hooaeg jälgib meil, nagu ka muus kaubanduses, hetke tänavamoodi ja trendi.

Kas kliendid tunduvad ka eri taaskasutuskaupluste või -kettide vahel kogukondadeks jagunevat? 

Neile, kes on aastaid uuskasutusriideid tarbinud, meeldib ikka skautida kõiki erisuguseid poode. Vahel mitte nii tuntuid kohti, aga ka Humanat, Uuskasutuskeskust jms.

Meie poes on praegu suurem osakaal turistil ja üldjuhul trendikal kliendil, kuna hinnad on kõrgemad, kui näiteks Sõbralt Sõbrale poes või Uuskasutuskeskuses. Pigem arvan, et klientuuri kattuvus on väike.

Mis on teie silmis taaskasutuspoe eelis kiirmoepoodide ees?

Esiteks väiksem tarbimine ning alati leidub asju, mida teistel seljas ei ole. Vintage-riided on pigem väga kvaliteetsed ja neid saab uuesti ka kolmandale või neljandale ringile saata.

Kui kaup jääb siiski seisma ja ei lähe uuele ringile, mis sellest siis saab? 

Meil on mitu võimalust. Näiteks liigutame kõigepealt soodsamate hindadega stangedele. Oleme andnud katkiseid riideid disaineritele, et nad saaks neid upcycle’i projektides kasutada.

Teeme ka vahel soodsa hinnaga laomüüki ja meie teises poes, Sveta Vintage’s hoiame ka mingi aja tasuta asjade kasti. Ära visanud me riideid ei ole, aga oleme näiteks Uuskasutuskeskusesse viinud.

Mainisid teist Sveta kauplust, endist Kopli Vintaaži ehk nüüdset Sveta Vintage’i. Kõik algas siiski viis aastat tagasi praegugi toimivas muusikaklubis, Sveta baaris. Kas seal ka veel mingi riideturu moodi tegevus toimub?

Sveta Baaris oli jah meil esialgu kõik koos, aga siis nägime, et me ei mahu enam ühe katuse alla ära. Seetõttu kolisime oma poe turule, kus koostöös Fankadeliku ja MS Vintage’ga tegime ühise vintage’i ala. 