Ikka kuuleme-näeme, et inimene on sellest või teisest tegevusest loobunud. Ja põhjus: aastad pole enam need. Küll ei näe silmad, küll ei kuule kõrvad, jalg on tönts või pole mõistus enam nii terav.

Täna, 31. augustil, saab 70 aastat vanaks mees, kes on elus olnud ja on ka praegu põllumees; öelnud ja ütleb ikka sõna sekka (põllumajandus)poliitikas, kuulunud ja kuuludes ka praegu mitmete organisatsioonide nõukodadesse; on olnud ja on kirjamees, aga ka kuldne abikaasa, hea isa ja veel parem vanaisa. See mees on Kuusalu valla Kursi küla Rätsepa talu peremees Ants Aaman.

Kas on tegevusi, millest sina oled loobunud, nüüd kui 70 just turjale saab, küsib juubilarilt tuttav ajakirjanik.

Ants võtab kodutalu õuele ehitatud suurel ja väärikal kiigel istet, valab suurest sinisest pudelist klaasi külma allikavett. Antsul pole kiiret. Antsul pole vist kunagi kiire olnudki. Mõtleb kõik enne läbi ja ütleb siis: „Varem olid laudatööd rohkem minu omad. Nüüd teen rohkem traktoritöid – sõnnik vaja pidevalt laudast välja patareisse lükata, 200 hektarit rohumaid niita; ainult silo lasen teenustööna teha, saab kiiremini, kvaliteetsemalt.“

Seda võib pidada ka perefarmi tööjaotuseks – poeg Ants ja minia on võtnud laudatööd nüüd oma kanda. Ja perepea Ants Aaman seenioril jääb rohkem aega muudeks tegevusteks.

„Näiteks kui ma karjamaid traktoriga niidan, siis ikka mõtlen, juurdlen elu ja selle erinevate tahkude üle,“ kõneleb Ants Aaman. Tänavusel suvel on ta nagu iga teinegi põllumees juurelnud põua ja sellest tulenevate tagajärgede üle. Tema enda 40-pealine maakari võib küll rahulik olla, söödanappusest keegi tapamajja ei lähe, aga ega üks õige mees ainult oma karja peale saa mõelda.

Kas laen aitab?

Nüüd pakutakse farmeritele käibelaenu söödaostmiseks. Kas aga hädasolijal on ikka õige võtta laenu? Pärast on häda veel suurem. „Võimalus on maksta väikekarjadele piimalehma eritoetust, mida maaeluminister Kruuse aegu ka tehtud on. Siis saaksid veel paljud hädasolijad sööta osta, päästa oma karjad. Kui aga pindalatoetused ja muud rahad korraga detsembri viimasel nädalal tulevad, on see paljude jaoks liiga hilja,“ arutleb tegevpõllumees Ants Aaman.

Sissekäik Rätsepa talu õue. 

Põllu peal mõeldud mõtted ja kauaaegsed kogemused on viinud Aamani ka aktsiaseltsi E-Piim nõukogusse, Eesti Maakarja Seltsi juhatusse ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogusse. Talupidajate keskliit, koondades Eesti väiketootjaid nende muredega, tahab katusorganisatsioonina ka oma liikmete eest seista. Kui sealt läheb märgukiri vabariigi valitsusele, maaelu- või rahandusministeeriumisse, siis on see tavaliselt ikka Aamani kirjutatud.

„Meil on küll väga tubli tegevjuht, aga eks kogemustel ole ka oma roll,“ ütleb Ants oma muhedal moel.

Unistus näidendist

Kirjutamine talle istub. Seda tundis ta juba siis, kui kunagi, sügaval nõukogude ajal avaldas Postimehes (Edasis) pikema kirjutise Koitjärve tankipolügoonist. Sellele järgnes juba raadiokuulemäng „Polügoon“ mida etendati ka Kölni raadioteatris. Lühinäidendi kirjutamine viis Ants Aamani aga juba üleliidulisse huviorbiiti.

„Tollane Kultuuri ja Elu peatoimetaja Sirje Endre tegi kohe ettepaneku: jäta need lehmad ja lambad, tule hakka kirjutama,“ meenutab Aaman.

Ants ei jätnud kodutalu. Sest kust need mõtted kirjatöödeks muidu tulevad. Ja oma kirjatükkides otsib ta ikka õiglust.

„Kui nüüd läks lahti diskussioon vööndi- ja suveaja üle, avaldas Postimees kirjutisi ainult suveaja kaitseks. Mina kirjutasin vööndiaja kaitseks. Ei võetud avaldada. Maaleht aga avaldas. Eks ma siis anna Postimehele tagasisidet sellega, et ma seda lehte enam ei telli,“ pole Ants enam nii muhe.

Kirjutamisel on tal veel üks unistus – teha olustikunäidend maaelust läbi aastate. Sellest, kuidas erastati kolhoosid ja mis saatus ootab tänapäeva väikefarmereid.

Oma elutööks peab taluperemees aga kilomeetrist kiviaeda, mille ta oma talu ümber ladunud on.
Täna kogunevad Rätsepa tallu aga lähedased: poeg, minia ja lapselapsed, et Ants Aaman seeniori koos emaga, kel Antsuga juba ka kuldpulmad peetud, õnnitleda. Üles ehitatud talu koos kiviaia, lehmakarja, traktoriroolis mõeldud mõtete ja kirja saanud kirjaridadega – see ongi Ants Aaman, tänane juubilar.
Harju Elu ühineb paljude õnnitlejatega.