Anne KoogiKodu on linnas lihtne leida, see asub otse mullu valminud uuest keskväljakust üle tee, kahekorruselise maja esimesel korrusel. Perenaine Anne Eesmaa toimetab suures ruumis keset magusaid ning soolaseid toitusid ja küpsetisi. Ise tegemise kogemused on tal suured, kuid enda toidukohta peab ta esimest korda.
“Ma olin aastaid tööl Laulasmaal. Täpsemalt üheksa aastat pagari-kondiitrina. Aga enda söögikohas toimetamise kogemus puudus,” seletab ta. Lisab, et enne hakkas küpsetama-keetma-vaaritama, kui sai kvalifitseeritud kokaks.
“Olin väga suur kodune küpsetaja. Seda just ema eeskujul. Siis tundus, et miks mitte tehagi see enda palgatööks ja teenida oskustega raha,” ütleb Anne. Naljaga pooleks öelduna hakkas üle kümne aasta tagasi Paldiskisse soetatud korter kitsaks jääma. “Kui kaua ikka jahukottide vahel elan ja olen. Elan siit mõned majad eemal,” viipab ta käega.
Sobivaid ruume otsis Anne pikalt. “Alguses tahtsin letti ja nurka, kus ise tasapisi teha ja olla. Ja alles siis laieneda. Aga kuidagi tuli suurem ruum ja rohkem laudu, kui planeerinud olin. Selles majas oli mere pool varem lillepood, mis praegu ei tegutse. Ja üleval korrusel pubi, mis ka hetkel enam ei toimeta,” ütleb naine.
Algus keset piiranguid
Rentnikuks sai Anne Eesmaa mullu detsembri alguses. Kohe algas ka ehitus ja remont, sest ruumides ootas ees vaid neli seina. Abiks olid ema, isa, vennad, õed, vanem tütar, sõbrad ja tuttavad: “Olen väga tänulik eelkõige oma perele ja kõikidele, kes on oma jõu ja nõuga siiani abiks olnud KoogiKodu valmimisel ja jätkuval toimetamisel.”
“Siis tundus, et miks mitte teha see enda palgatööks ja teenida oskustega raha.”
“Ikka uus- ja taaskasutus, sest kõike ei pea ju uut soetama. Mööbli olen ostnud internetist inimeste käest ning külastanud antiigi- ja taaskasutusärisid. Vaid õues näete uut mööblit, sest ma ei leidnud selliseid minule meeldivaid laudu-toole,” pajatab perenaine. Taas- ja uuskasutusest on pärit ka nõud. Kõik, kes tulevad toitu kaasa ostma oma pakendiga, saavad soodustust viis protsenti.
Anne KoogiKodu tegi uksed lahti keset üha kasvavat COVID-19 kriisi ehk tänavu 15. jaanuaril. Siis sai toitu vaid kaasa osta, kohapeal polnud kahjuks võimalik midagi pakkuda piirangute tõttu. “Toitu viisime ka tellimise peale kohale. Näiteks vallavalitsusele, sest nad töötavad ju üle tänava,” ütleb Anne.
Samas on perenaine talvistele piirangutele isegi veidi tänulik. “See oli vaikne aeg ja hea ise tasapisi asjadega alustada,” lisab ta.
Millised toidud on Anne KoogiKodu valikus?
Perenaine seletab, et kogu menüü on kohapeal keedetud või küpsetatud. Ainsa n-ö sisse ostetud tootena märgib ta makroone. Need on õhulised mandli-munavalgeküpsised. “Liiga palju tegemist. Ma lihtsalt ei jõua ega taha ka riskida, sest alati ei pruugi kõik välja tulla,” lisab Anne. Loomulikult on sisse ostetud ka joogid, sest neid kohapeal ei valmistata.
Kodune ja lihtne valik
Sisus tahab perenaine hoida ehedat ja kodust joont. “Kogu toidutegemine käib ühes suures ruumis, leti taga. See oleks nagu minu kodune köök. Ja rahvas tuleks mulle siia külla. Kolm ahju on ka väikesed, mitte suured tööstuslikud,” ütleb ta. Tööpäevad algavad naisel tihti kell seitse hommikul ning koju saab ta vahel alles paar tundi enne keskööd.
Iga päev on menüüs üks supp ja üks praad. Külaskäigu päeval on selleks seenesupp värsketest kukeseentest. Samuti pakutakse guljašši tatraga. “Nädalavahetustel praadi ei ole. Siis pakume burgerit. Igal pühapäeval seljanka ning laupäeval sõõrikud. Ja pühapäeval on ka magusad ning soolased pannkoogid,” loetleb perenaine.
Ülipeeneid toite ta enda sõnul ei paku. Jälgib ikka kodust ning harjunud joont. Ehk seda, mida on õpetanud ning valmistanud ema ja vanaema. “Näiteks väga hästi läheb minu Napoleoni kook, mis on tegelikult retseptina pärit mu vanaemalt. Ja beseerull on ka vast minu firmaroog ja väga hästi klientide poolt vastu võetud,” seletab Eesmaa. Suur valik on ka värskeid leibu. Näiteks armastab perenaine aeg-ajalt küpsetada seemne- ja puuviljaleiba lisaks tavalisele klassikalisele juuretisega rukkileivale. “Aga mõnikord panen šokolaadi või pohli ka sisse,” lisab Eesmaa.
Küpsetistes ei kasutata munapulbreid või muid valmissegusid. Supid keedab otse kondist või lihast. “Mesi on ka ehe ning pärit Lihulast. Seal toimetab minu sõbranna ning tean, et on ehtne,” räägib Eesmaa.
Äsja alanud Porikuu festivali raames avas Anne KoogiKodu Rummu karjääris pop-up-kohviku. “Laupäeval oli esimene kord. Ülehomme ja veel järgnevatel porikuu laupäevadel oleme samuti platsis ja kui ilma peab, siis miks mitte ka pühapäeviti,” lubab perenaine.