Kui seni on Eestis Le Cordon Bleu auraha antud eranditult meeskokkadele, siis 26. oktoobril naeratas õnn 49-aastasele Angelica Udeküllile, kes töötab Lääne-Harju vallas Laulasmaa SPA peakokana. Mis on edu taga?
Laulasmaa SPA teise korruse ruumikas köögis hakib Angelica Udeküll nobedalt lõhet, mille kõrval kausis rohetab porru. “Sellest tuleb üks tore quiche ehk lahtine pirukas. Põhjaks läheb lehttainas. On võimalikud erinevad variandid. Kas saab hapukoore ja munaga teha katet või siis rõõsa koore ja munaga,” selgitab ta.
Lõhe ja porru hakkimine võtab aega kümme minutit, küpsetamine kaks korda kauem. “Soovitan quiche’i valmistamiseks varuda pool tundi kuni 40 minutit,” räägib Angelica. “Kuna tegemist on küpsetisega, siis sinna kõrvale oleks mõistlik serveerida värsket salatit, et lisaks süsivesikutele saaks ka natukene vitamiine.”
Näppu lõikamist ei karda
Peagi välguvad naise käes lillad, valged ja oranžid miniprogandid. “Need lähevad lisandiks erinevate pearoogade juurde. Ilus ja dekoratiivne. Toit peab olema mitte ainult maitsev, aga ka visuaalselt nauditav,” selgitab Angelica. Miniporganditeks on 5-8 sentimeetri pikkused juurikad, mida naine koorib lisandiks küüliku juurde.
“Me küpsetame küülikut madalal temperatuuril vaakumpakendis. Küüliku küpsemiseks võib minna isegi kuni paar tundi aega. Kui teha näiteks haudepotis, saab jälle poole kiiremini valmis. Hea on lisada valget veini või õunasiidrit, sibulat, juursellerit, teine kord ka õuna. Küülik valmib üsna sarnaselt kanalihaga,” räägib peakokk.
Köögitöid teeb Angelica kinnastega. “Kui oled eelnevalt toimetanud kalaga ja järgnevalt serveerid jäätist, ei tule kala maitsed jäätisele üle,” selgitab ta.
Noaga näppu lõikamist peakokk ei karda. “Ma arvan, et kõik kokad, kes alustavad oma karjääri, lõikavad tõenäoliselt mitu korda päevas näppu, aga minu näpud on juba osavad,” naerab naine.
Laulasmaa SPA köögi sisustuseks on ahjud, gaasipliit, elektripliit. Üks ahjudest on aururežiimil, teine küpsetamisrežiimil. Lisaks on vaakumaparaat ja jahutuskapp. Sisustuse tarnis aastatel 2003-2016 rahvusvaheline firma Metos, mille üks tehastest paikneb Jõelähtme vallas Loo alevikus.
Lisaks peakokale askeldab Laulasmaa SPA köögis sõltuvalt hooajast ja nädalapäevast 6-10 kokka, kellest pisut üle poole on naised. Tööpäeva pikkuseks kujuneb 10-12 tundi.
Et püstijalatööle vastu pidada kannavad kokad spetsiaalseid töörõivaid ning jalatseid, mis on tugevndatud ninaosaga. “Kui sulle midagi varba peale kukub, siis ei lähe varbaluu kohe katki,” selgitab peakokk.
Le Cordon Bleu
Võib tunduda üllatav, aga Angelica alustas hariduse omandamist hoopis Tallinna muusikakeskkoolis. “Minu päris esimene töökoht oli 13-aastasena Hiiumaal ujumislaagris kokana olla,” lisab ta. Neiu muutis rõhuasetust ning jätkas haridusteed Tallinna kaubandustehnikumis, mille lõpetas tehnik-tehnoloogina toiduvalmistamise alal
Elu suurima šoki sai ta 28. septembril 1994, kui kolleegid öösel helistasid, et Estonia on põhja läinud. Angelica töötas siis Estonial kokana, aga parasjagu oli tal vaba vahetus. “See on kirjeldamatu, seda ei ole võimalik sõnadesse panna, mis emotsioon inimest sel hetkel valdab, kui valu on nii palju,” räägib ta.
Viimased paarkümmend aastat elab naine Harku vallas. “Mulle meeldib käia linnas, aga mitte linnas töötada ja elada,” üllatab endine tallinlane. Tema tööd Laulasmaa SPA peakokana on märgatud, mida kroonib 26. oktoobril pälvitud Le Cordon Bleu.
“See auhind pärineb Prantsusmaalt. See antakse kokkadele, kes on kuidagi eriliselt silma paistnud oma valdkonna edendamisel ja eriala propageerimisel. Le Cordon Bleu’le ei saa kandideerida, sellele esitatakse,” ütleb Angelica.
“Mul ei ole aimugi, kes mind esitas. Tseremoonia viidi läbi aasta koka galal Tallinna söögikohas Fork. Otsuse tegid Eesti Peakokkade Ühendus, mille esimees on presidendi kokk Taigo Lepik, ja need, kellel on juba eelnevalt Le Cordon Bleu,” meenutab ta.
26. oktoobril anti esmalt välja aasta kokk 2018 tiitel, mille sai Vladislav Borovik Tallinna restoranist Art Priori. Le Cordon Bleu pälvis Angelica Udeküll Laulasmaa SPA-st. Sinise lindiga märgi esiküljele on kirjutatud “Le Cordon Bleu 1895 Paris”, tagaküljele saaja nimi, järjekorranumber ja üleandmise kuupäev.
“See on midagi, mida sa saad pidulikel hetkedel endale kaela riputada ja ka teised inimesed sinu ümber saavad aru, et sind on kuidagi tunnustatud. On toetav, südantsoojendav ja motiveeriv, et sinu töö läheb teistele korda,” ütleb Angelica.
Miks Le Cordon Bleu auraha varem Eesti naistele ei antud? “Mulle tundub, et mehed on kokkadena oluliselt edevamad kui naised. Naised kokanduses on alahoidlikumad ja ei kipu liiga palju ühiskondlikult esile. Ja mehed kipuvad omavahel teineteist rohkem tunnustama,” naerab Angelica.