Eesti esimene telesaade läks eetrisse 1955. aasta 19. juuli õhtul. Neljapäeval ehk 11. märtsil möödus aga 65 aastat ETV uudistesaate “Aktuaalne kaamera” esmaeetrist. Värskelt tähistas enda veerandsajandat sünnipäeva kanal TV3.

Nende kolme tähtpäeva vahele jäi teletoimetaja, produtsendi, õppejõu ning suvise haralanna Ulvi Piheli koostatud raamatu “101 Eesti telesaadet” ilmumine.

Loomulikult vajanuks kogu 65-aastane telemaastik ja -saated ehk kaks-kolm korda suuremat mahtu, kui vaid 230 lehekülge teksti. See oligi Ulvi Piheli esimene ülesanne, et mida võtta ja mida jätta.

“Kuigi kirjastus Varrak andis mulle valikus vabad käed, pidin tegema selgeks: mida ma tahan. Sest sarjal “101 Eesti…” on nii voorusi kui ka puudusi,” selgitab Pihel. Tema arvates otsitakse sarja raamatutest tihti viimase komani täiuslikku ülevaadet ühest või teisest teemast. Seda ei ole aga võimalik anda. Akadeemiliseks ajalooks on mitmeköitelised koguteosed, see sari on rohkem huvi tekitaja.

“Tahtsin kindlalt ka seda, et teleraamat ei oleks ETV-ERR-i keskne, vaid selles oleks ka erakanalid. Ehk siis TV3, Kanal 2, TV1 jne. Nemad on ka meie telemaastikku viimastel aastakümnetel kõvasti kujundanud ja täiendanud,” lisab Pihel. Selleks palus ta erakanalitel koostada nimekirjad, mida nad ise enda õnnestumisteks peavad.

Koostamise alguses katsus naine vältida sisseostetud litsentsiga telemänge. Aga siis taipas ta, et neid ei saa hüljata. Sisse jäid kahjuks vaid üksikud telesarjad (“Koosta pere”, “Õnne 13”, “Salmonid”).

Üldlaulu- ja tantsupeod on ETV-ERR-i eetris olnud aastast 1960. Tunamulluse juubelipeo suurel ekraaanil on Kadri Voorand ja Triin Soomets. Foto Allar Viivik 

“Kohe oli kindlalt selge, et kirjutada tuleb esimestest saadetest. Ehk lastesaade nr 1, noortesaade nr 1, klassikaline mälumäng nr 1 jne. Samuti saadetest, mis on suuremad kui saade ise,” räägib Pihel.

Algatasid suured liikumised

Saade “Mõtleme veel” oli eetris vaid kahel hooajal. Kui 13. aprillil 1988 tegi Edgar Savisaar just selle saate otse-eetris ettepaneku luua Rahvarinne.

“Kodulinn” vältas üle kümne aasta. Suuresti tulevasele muinsuskaitseliikumisele aluse pannud nähtus kaasas Tallinnas ja mujalgi üle 10 000 noore. “Kodulinnast” on sirgunud peaminister, ministreid, rektor, näitlejaid, ajakirjanikke, juriste, ärimehi jt tegijaid.

Viimase aja saadetest on algatanud uue liikumise ETV “Iga pink räägib loo”.

Eraldi kategooria moodustavad Piheli sõnul kurioosumid. Näiteks ETV saated soome keeles, mis olid eetris aastatel 1956–1974. Kusjuures Soome televisoon on Eesti televisioonist veidi noorem.

Raamatu autor Ulvi Pihel. Foto erakogu 

Iivo Nei juhtitud “Malekool” oli eetris 16 aastat ja lõpetas 1990. “Raul Rebane just ütles, et toonasel ajal oli Eestis suur malebuum. AK-l olid maleminutid, Eesti Raadios andis Jüri Randviir simultaane ning lehtedes malenurgad,” teab Pihel.

Ei saanud minna mööda ka Eesti teleajaloo ilmselt suurimast huligaansusest ehk Feliks Unduski juhitud saatest “Erisaade valuutavahetusest”. See oli eetris veebruaris 1991 ning saates teatati: Soome 100-margased kaovad käibelt. “Praegu ei kujuta seda keegi ette, sest kõik uurimis- ja juurdlusasutused asuksid kohe taolist saadet mitme luubiga uurima,” arvab autor.

Mälu veab alt

Kahjuks ei mahtunud valikusse algupärased telesarjad (“Kolm rubiini”, “Wikmani poisid”, “Klass”, “Alpimaja” jpt). Samuti ka telelavastused. “Ehk saab neist vähemalt sajakonnast säilinust lavastusest kunagi omaette raamat. Ning ka salvestatud teatrietendused saavad raamatuks,” loodab Ulvi Pihel.

Kui kaua naine materjali otsis ning seda läbi kirjutas-süstematiseeris?

“Kokku läks ettepanekust kuni trükkiminekuni aega kaks aastat. Viimane pool aastat kulus piltide hankimisele ja kujundamisele. Enne seda otsisin peaaegu poolteist aastat materjali. Vestlesin paljude vanade teletöötajatega, lugesin arhiivimaterjale, erakogusid ning perioodikat,” räägib Pihel.

Pihel meenutab, et millegipärast on läinud käibele fakt: ETV esimene klassikaline mälumäng oli 1969. aasta veebruaris alanud “Trips-Traps-Trull.” Aga nii see päris ei ole. “Trips-Traps…” on esimene Eesti Reklamfilmi osalusel tehtud telemälumäng. Aga varem olid eetris nn mälumänguhakatised ning viktoriinid. “Hillar Palamets on nendest paksu raamatu kirjutanud, siia mahtus vaid väike osa,” selgitab Ulvi Pihel.

Üllatavalt suurt rolli Eesti telesaadete arengus on mänginud praegune parlamendisaadik Enn Eesmaa. Seda alates koos Mati Talvikuga juhitud “Kanal 13-st” (eetris 1968–1969) kuni sarjadeni “Estraaditähestik”, “Rahvakunstnikud” ning TV3 eetris olnud 20. sajandi kroonikani “Sajandi valgus ja varjud”.

Nagu eespool mainitud, siis pani piirid maht ning arv 101. Nii ei mahtunud raamatusse “Kreisiraadio”, fosforiidisõja algatanud looduskaitsesaade “Panda”, suured eestikeelsed spordiülekandeid (OM-id MM-d, EM-id ja Eestis toimunud võistlused), laulupidude ja muude suurte sündmuste ülekanded jne.

Lisaks veel kindlasti 1972. aasta must-valge saade “Noormees Tagankalt”. Selles tänaseni säilinud portreesaates intervjuueris Mati Talvik Vladimir Võssotskit. Ta rääkis teatritööst ning loomulikult laulis. “Raamat läinud liialt ETV nägu ja tegu. Spordist ongi vaid “10 Olümpiastarti” ja “Malekool”. Esimene on ETV kõige kauem (kui AK välja aravata) järjepidevalt ekraanil olnud saade. Ja ega ma spordis väga tugev pole ka,” tunnistab autor.

Harjust palju saateid

Harjumaal (v.a Tallinn) ei ole aastakümnete jooksul ühtegi klassikalist telejaama või -kanalit töötanud. Ometi on kunagine rajoon, praegune maakond oluline ja palju tähelepanu saanud piirkond.

Üle pealinna piiri on olnud kõige kergem teha väljasõite. Ehk siis saated, reportaažid, uudislood, muusikavideod, portreed jne. “Kui on olnud bensiini või rahakriis, siis Harjust on saanud ikka lõike teha. Seetõttu on Harju ilmselt läbi aegade enim kajastatum piirkond. Mujal Eestis on ka omad patrioodid-korrespondendid. Aga Harju on ikkagi kõige lähemal,” arutleb Pihel. Siin on tööstust, põllumajandust, kultuuri, kohalikku elu, loodust ja palju muudki.

Aastatel 1981–1993 oli ETV-s üle saja saatega sari “Kodukandilood”. Seal valmisid muuhulgas portreed Prangli saarest, Keilast, Keila-Joast, Vaidast, Kuusalu valla Hirvli külast, Jõelähtme valla Ihasalu külast, Aruküla mehest Jüri-Rajur Liivakust, Kehrast Aegviidust, Koselt, Jürist, Padiselt, Vasalemmast, Leesilt, Sakust ja Viimsist.

“Praegu hoolitseb Harju lugude eest näiteks “Maahommik”. Sest ega pikki lähetusi Lõuna-Eestisse või saartele ei saa alati ette võtta. Aga näiteks Kuusalu valda saab ikka sõidu teha. Saatejuht Mari Tamm on Loksa kandist pärit ja võtab sealse piirkonna ikka ette,” kiidab suvine haralanna Ulvi Pihel.

Eesti teleajaloo tähtsamaid hetki

• 19. juuli 1955 – ETV esimene katsesaade.
• 11. märts 1956 – esimene “Aktuaalne kaamera”.
• Juuli 1960 – esimene täiemahuline ülekanne üldlaulu- ja tantsupeolt.
• 1966–1970 – Valdo Pandi ajaloosaade teisest maailmasõjast “Täna 25 aastat tagasi”.
• 1968–1969 ja 1971–1973 – muusikasaade “Horoskoop”
• 30. detsember 1972 – ETV esimene oma värvisaade.
• Juuli-august 1980 – ülekanded Tallinna olümpiaregatilt, valmis Kloostrimetsa teletorn.
• 2. juuli 1981 – kõik ETV saated on eetris värvilistena.
• 20. august 1991 – otseülekanne Toompealt – Eesti iseseisvuse taastamise parlamendistungilt.
• 1. jaanuar 1993 – ETV sai EBU täieõiguslikuks liikmeks.
• 31. juuli 1993 – RTV alustas iseseisvalt tööd.
• 1. august 1993 – EVTV alustas iseseisvalt tööd.
• 1. oktoober 1993 – saateid alustas Kanal 2.
• 1995–1996 – eetris oli Tipp TV.
• 28. veebruar 1996 – ringhäälinguloa sai TV3.
• 1997–2001 – eetris oli TV1.
• 12. mail 2001 võitsid Kopenhaagenis Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL lauluga “Everybody” Eurovisiooni. See andis ETV-le õiguse korraldada 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust, mis toimus Tallinnas Saku Suurhallis.
• 1. juunist 2007 töötab ETV ja raadio ühendamisel Eesti Rahvusringhääling (ERR).
• 30. juuni 2010 – Eestis mindi üle digitaalsele telepildile.
• 12. veebruaril 2017 – vanas remonditud raadiomajas alustas tööd ERR-i uudistemaja.