Veebruarikuu on Eesti tähtpäevadest tihe. 2. veebruaril kogunesid vallarahvas ning vabatahtlike esindajad Tallinna Metsakalmistule, et austada presidentide Konstantin Pätsi ning Lennart Meri mälestust.

Pärjad sai ka Viimsi mõisapargis asuv Maria ning Johan Laidoneri mälestusmärk. Seda siis Tartu rahulepingu 102. aastapäeval.

12. veebruaril ehk kindral Johan Laidoneri 138. sünniaastapäeval pidas ajaloolane Ago Raudsepp Viimsi mõisas Eesti sõjamuuseumis mälestusloengu. Teema oli Eesti julgeolekupoliitilised valikud aastatel 1939–1940.

Pühapäeval, 20. veebruaril aga taaslavastati Viimsi muuseumi ümbruses Vabadussõja lahingut. Täpsemalt mängisid sõjamuuseum, Saaremaa sõjavara selts ning vabatahtlikud episoodi „Lõuna väerind 1919“. Täpsemalt murdelahingutest 1919. aasta talvel Lõuna-Eestis, mis viisid suurema eduni vabariigi esimeseks aastapäevaks.

Pealtvaatajaid tervitasid sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ning vallavanem Illar Lemetti. Näidislahingus osalesid Eesti, Läti, Venemaa ning Valgevene sõjaajaloo klubid. Kogu operatsiooni juhtis Saaremaa sõjavara seltsi juht Margus Sinimets.

Muusikalise tervituse pakkus Eesti sõjaväeorkester. On ju kollektiiv allutatud Eesti sõjamuuseumile ning dirigendina töötab Teet Raik.

24. veebruari varahommikul kell 7.33 toimus Viimsi vabaõhumuuseumis pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia.

Lippe heisati ka teistes valla asulates. Sellest on saanud aastate jooksul juba meeldiv tava. Sama päeva õhtul toimus aastapäevapidu Prangli rahvamajas. Seal esines muusik Karl Madis.

Eesti vägi kaitsepositsioonis. 

Viimsis nägi ka soomusautot Estonia. 

Võitlus mõisa ees. Fotod Ruve Saare, Eesti sõjamuuseum