Viimsis allkirjastati esmaspäeval oluline leping, millega algatati sinna riigigümnaasiumi rajamise protsess. Kool peaks valmima 2018. aastaks, kuid ei jää kindlasti ainukeseks riigigümnaasiumiks Harjumaal. Kuhu neid veel rajatakse, on praegu teadmata, kuid kandidaate on mitmeid.
Viimsi vallajuhtide ja haridusministri Jevgeni Ossinovski allkirjastatud dokument on koostööleping, et riigigümnaasium Viimsisse rajada. Konkreetse lepingu sõlmimiseni, kus on kõik rajamise ja haldamisega seonduv kirjas, läheb veel veidike aega.
„Detailse lepingu koos konkreetsete vastutajate ja tähtaegadega loodame sõlmida detsembriks,“ ütles Viimsi vallavanem Andres Kaarmann Harju Elule.
Viimsi vald alustas läbirääkimisi haridus- ja teadusministeeriumiga tänavu jaanuaris. Kaarmanni sõnul oli läbirääkimistel ühisosa piisavalt suur ning see viis ka kokkuleppe sõlmimiseni.
Lapsed on olemas
Kui vaadata sündivust vabariigi omavalitsustes, siis on Viimsi üks vähestest, kus laste arv on kiiresti kasvanud. See on ka peamine põhjus, miks ministeerium leidis koha sobiva olevat riigigümnaasiumi jaoks. „Peamine kriteerium otsuse tegemisel on loomulikult õpilaste olemasolu nii täna kui ka aastate pärast,“ ütles vallavanem Kaarmann. „Läbirääkimistel on meil olnud ühine arusaam, et Viimsi riigigümnaasiumis oleks tulevikus kohti 540 noorele.“
Tegu on n-ö puhta gümnaasiumiga ning see tähendab ühtlasi, et riigigümnaasiumi valmides kaob praegusest Viimsi keskkoolist gümnaasiumiosa ning jätkatakse põhikoolina.
Viimsi kool on õpilaste arvult praegu Eesti suurim ning haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise sõnul isegi liiga suur kool. „Lapsed ei mahu enam siia õppima,“ ütles Küttis. „Ma olen olnud keskkooli direktor ja ütlen ausalt, et ega selline, üle tuhande õpilasega kool pole enam õige.“
Küttis märkis, et õpilaste arvu piiriks võiks koolis olla umbes 500: „Siis tunneb direktor veel õpilasi, õpetajaid, lapsevanemaid. Peaksime püüdlema sinnapoole, et enam suuremaks kooli ei tee.“ Ta lisas, et Viimsi hiigelkool „oleks tulnud nagunii tükeldada“.
Andres Kaarmann, kes töötas Jaak Aaviksoo haridusministriks olemise ajal tema nõunikuna, ütles, et riik on otsustanud võtta endale suurema vastutuse gümnaasiumihariduse korraldamisel, et omavalitsustel oleks rohkem võimalusi pidada kodulähedasi põhikoole. „Täna on olukord see, kus ligi 300 Viimsi noort omandab gümnaasiumiharidust teistes omavalitsustes,“ märkis ta. „ Ma loodan, et riigigümnaasium tuleb piisavalt suur ja mainekas, et paljude gümnasistide esimene valik saab olema Viimsi gümnaasium.“
Paar tugevat kandidaati
Viimsi riigigümnaasium saab olema esimene mitmest Harjumaal. Taotlusi ja mitteametlikke kirju on haridus- ja teadusministeerium saanud mitmelt Harju omavalitsuselt: Saue linnalt ja vallalt, Saku, Rae, Harku ja Kuusalu vallalt ning Keila linnalt. Järgmisena sõlmitakse koostööleping riigigümnaasiumi rajamiseks aga Rapla linnaga, nii kinnitas Harju Elule Kalle Küttis. Harjumaal veel läbirääkimised jätkuvad, kuid mingid eelistused on ministeeriumil olemas. „Saue valla juhtide aktiivsus üllatas mind positiivselt,“ ütles Küttis. „Neil on juba korralik põhikooli maja ja mul on neisse usku. Aga ma tean, et ka Saue linn tahab riigigümnaasiumi.“
Esmaspäeval laekus ministeeriumisse kiri Saku vallast, kus uuriti võimalust riigigümnaasiumi rajamiseks Sakku. Sealkandis on Küttise sõnul aga miinuseks suhteline laste vähesus. Pigem on tugevam kandidaat ida pool asuv Rae vald, kus soovitakse riigikooli rajada Jürisse.
Lääne-Harjumaalt on teinud taotluse ka Harku vald ja Keila linn. Esimese puhul on Küttise sõnul miinuseks geograafiline asukoht ning tagamaa puudumine, Keilas on aga olemas tugev keskkool, ning sinna polegi võib-olla riigigümnaasiumi vaja.
„Ida poolt on väga tugev kandidaat Maardu, kuid seal on probleemiks, kuidas lahendada eesti ja vene kooli küsimus,“ ütles Küttis. Aktiivsemalt on Ida-Harjumaal uurinud riigigümnaasiumi võimalust Kuusalu vald. „Teoreetiliselt oleks Kuusalu võimalik ja sinna saaks väga ilusa kooli. Aga üks probleem on – lapsi on vähe,“ lausus koolivõrgu juht.
