Eestis on praegu kolm planetaariumi – Tallinnas Energia avastuskeskuses, Tartus AHHAA teaduskeskuses ja Pärnus Pernova loodusmajas. Neljandat planetaariumi rajatakse haridus- ja kultuurikeskuse Viimsi Artiumi osana Viimsi valda nõukaaegsesse kütusemahutisse.
Viimsi vallas Lubja klindi all on kokku seitse kütusemahutit, mis omal ajal kuulusid Nõukogude Liidu mere-sõjalaevastiku Viimsi kütusebaasi koosseisu. Kütusebaas rajati 1950. aastatel ja kütust hoiti seal kuni 1980. aastate lõpuni.
“Inimesed on mõelnud, et mida nendega võiks teha. Ideid on olnud väga palju. Praegusel juhul on ühele mahutile leitud funktsioon Artiumi planetaariumina,” räägib Viimsi valla kultuuriosakonna juhataja Villu Veski.
Viimsist kosmosesse
“Planetaariumi rajamise idee sai alguse juba Viimsi Artiumile kindla asukoha leidmisega. Arhitektidelt sooviti lahendust, mis hõlmaks kogu ala tervikuna,” selgitab valla pressiesindaja Martin Jaško. Lahenduse töötas välja arhitektuuribüroo Kavakava.
Õigupoolest renoveeritakse kaks kütusemahutit, millest üks hakkab täitma planetaariumi, teine väliõppeala funktsiooni. “Mahutite diameeter on 19 meetrit, planetaariumi kõrgus põrandast kuni tipuni umbes 16 meetrit,” täpsustab Jaško.
Märtsis alustati kütusemahutite paekivist ja tellistest seinte puhastamisega. Hoonete kõrval on praegu virnades tellingud. Millal siis Eesti neljas planetaarium uksed avab?
“Me nimetame seda hellitavalt Kosmosekeskuseks. See valmib meil Artiumi teise osa ehitisena, mis puudutab just sisustuse osa rajamist. Kui oleme optimistlikud, siis 2023. aasta alguses,” arvab Viimsi kooli direktor Peeter Sipelgas, kes on üks projekti eestvedajatest.
“Ainuüksi planetaariumi sisustus, mis puudutab tehnoloogilist poolt, läheb maksma 250 000 eurot. Lisandub hoone väline renoveerimine. Raha planetaariumi jaoks tuleb Viimsi valla eelarvest,” teab Sipelgas. Kogu Artiumi ehitusprojekti maksumus on 14,4 miljonit eurot.
Kütusemahuti sisevaade. Fotod Andres Tohver Vajaminevad seadmed planetaariumi tarbeks hangitakse tõenäoliselt väljastpoolt Eestit. “Siin me oleme teinud koostööd põhjanaabritega. Eks siis selgub, kui hankeks läheb, et kes selle hanke võidab,” arvab Viimsi kooli direktor.
Eelkõige koolilastele
Kui palju inimesi hakkab Artiumi planetaariumi aastas külastama? “Planetaarium rajatakse eeskätt õpilaste astronoomiaalase huvi arendamiseks Viimsi valla koolidele. Siin hakkavad toimuma iganädalased huviringid, nii arhitektuuri- kui kosmosering,” jätkab Sipelgas.
Viimsi vallas on nimelt viimased neli aastat tegutsenud kosmosering “Päikesesüsteem ja kosmos”, mis tutvustab õpilastele astronoomiaalaseid oskusi ja teadmisi, äratab huvi tähistaeva sündmuste vastu. “Iganädalaselt käib kosmoseringis 20 huvilist. Nad on vanuses 3.–8. klass. Koos käime praegu Viimsi kooli ruumides,” ütleb Sipelgas.
“Ega siin hinnangulist arvu ei oska täna veel välja öelda, aga ma usun, et väga palju huvilisi me leiame eelkõige Viimsi enda asutuste näol, mitte ainult koolide, vaid ka lasteaedade näol. Ja ka Tallinn on väga lähedal. See huviliste arv, kes planetaariumi külastama hakkab, on väga suur,” räägib direktor.
“Tulevikus, kui me saame programmid koos sisustusega korralikult tööle, hakkame seda teenust pakkuma kõikidele koolidele üle Eesti,” unistab Sipelgas.
Villu Veski arvates saab tulevases planetaariumis korraldada ka näitusi, väiksemaid kontserte ja rahvusvahelisi koostööprojekte.
“Me kõik oleme otsimas seda midagi, mis teeks Viimsis atraktiivseks ka kultuuriturismi,” ütleb Veski.
