RMK alustas möödunud nädalal igakevadiste metsauuendustöödega. Tänavu pannakse üle Eesti riigimetsades kasvama 21 miljonit puud, neist 1,6 miljonit Harjumaal. Sel teisipäeval pandi 4000 kuuske kasvama Viimsi poolsaarel.

Et nelja tuhandet kuuseistikut mulda saada, kutsus RMK appi vabatahtlikke. RMK Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai, kes ka ise oli istutuspäevale kohale tulnud, ütles, et taolisi lööktööpäevi korraldab RMK juba aastaid. „Kui on puhkepäev, siis tuleb ikka rahvast päris palju. Inimestele on päris suur huvi, et saaks ikka käe mullaseks teha,“ ütles ta.

Päikeselisel, kuid tuulisel kevadpäeval oli keskpäevaks, mil istutamine algas, Viimsi ja Leppneeme vahel asuvasse metsa tulnud vaid paar vabatahtlikut. Üsna pea saabus aga märkimisväärne abivägi, kui kohale jõudsid Viimsi kooli seitsmenda klassi õpilased.

Kevvai rääkis, et istutuspäevi tuleb Harjumaal veel, kuid need on kindla suunitlusega ning igale poole vabatahtlikke ei kutsuta. Üks toimub näiteks Aegviidus, kuid ka Viimsi poolsaarele tullakse tagasi, et korraldada seal mai keskpaigas traditsiooniline istutuspäev venekeelsele kogukonnale. „See on meil juba nelja-viie aasta pikkune traditsioon – kaasatud on nii venekeelne meedia kui elanikkond,“ selgitas Kevvai, kelle sõnul on need üritused alati rahvarohked.

Igaks juhuks oli RMKl kaasas alltöövõtjate näol ka abivägi, kui vabatahtlikest puudu oleks tulnud. Neli tuhat puud pidi kindlasti mulda saama.

Ei kasva parkmetsaks

Kevvai sõnul valiti avaliku istutuspäeva kohaks Viimsi poolsaar, sest tänavu kevadel on sealkandis metsade raiumine „väga kuum teema olnud“. Langil, kuhu teisipäeval puid istutati, tehti lageraiet tunamullu. Kevvai sõnul ongi see reegliks, et langil lastakse aasta seista, et vähendada kärsaka kahjustuste ohtu. Langile jäetakse alles ka kännud, kust tulevased metsapõlved saavad toitaineid. Kändude väljajuurimine oleks omajagu tööd ning nendega pole praegu Eestis eriti midagi peale hakata – näiteks pole vastavat tehnikat, et kännud hakkeks purustada.

RMK Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai sõnul kasvavad kuused inimesekõrguseks kümne aastaga. 

Istikute jaoks oli masin kenad vaod ette vedanud. Nii mõnegi inimese jaoks on sirgjoones jooksvate puudega parkmets miskit ebaloomulikku, kuid Kevvai sõnul on see vajalik, et istikuid hooldada. „Siin on väga viljakas pinnas, tuleb suur rohukasv tõenäoliselt, siis on sealt keeruline neid taimi leida, reast on neid lihtsam leida,“ selgitas ta. „Arvestades Eesti tingimusi, siis tuleb siia kõiksugu looduslikku vahele, lehtpuid ka. Ma olen täiesti veendunud, et tulevikus siin ridades puud küll näha ei jää.“

Istikute iga-aastane hooldus tähendab seda, et nende ümbert eemaldatakse suurem roht, vaarikapõõsad ja võsa, et väikesed puud valgust saaksid. Kui puud jäävad võsa ja rohu kasvule alla, siis ei pruugi neist asja saada.

Miljon mändi

Ala, kus teisipäeval lööktööd tehti ja neli tuhat kuuske kasvama pandi, on tegelikult kaitseala. Tegu on 580 hektari suuruse Mäealuse kaitsealaga, kus kaitse-eeskirja järgi võib kuni kaks hektarit lageraiet teha, selgitas Kevvai. Viimsi poolsaar ongi üsna erakordne paik – kui Eestis on keskmiselt majandusmetsi 75%, siis Viimsi poolsaarel on sama suurusjärk kaitse all ning raiet tehakse vaid 23% metsadest.

Kände istutusalalt välja ei juurita. 

Kuuseistikud on pärit RMK enda taimlatest, mida on kokku kaheksa. Seal tuleb suur enamus kõigist 21 miljonist istikust, mida RMK tänavu mulda paneb. Harjumaale pannakse tänavu kasvama 1,6 miljonit puud, mis on 8% rohkem kui mullu. Kõige rohkem pannakse kasvama mändi – 1,2 miljonit. Kuuski istutatakse 400 000 ja kaski 42 000.

Üle Eesti pannakse mulda 10,6 miljonit mändi, 9,1 miljonit kuuske ja 1,1 miljonit kaske. Mullusest istutatakse rohkem peaaegu miljon puud.

TEAVE: Erametsades pannakse kasvama ligi 10 miljonit puud
• Prognooside järgi läheneb tänavu erametsadesse istutatavate puude arv 10 miljonile, istutustööd algasid sel aastal erakordselt vara.
• Metsa istutamise maht erametsades võiks olla suuremgi, kuid metsaomanikke kimbutab istutusmaterjali nappus.
• Aasta-aastalt on istutusmahud kasvanud, eelmisel aastal istutati keskkonnaameti hinnangul erametsadesse 8,6 miljonit taime.
• Metsa istutamise mahu kasvu on soodustanud ka metsa uuendamise toetus.