Keskkonnaministeerium koostab jõgede, järvede, mere ja põhjavee kaitseks uusi kavasid ning ootab seetõttu ettepanekuid kõikidelt, kel selle vastu huvi – näiteks inimestelt, kes elavad veekogu(de) ääres ning näevad, millises olukorras nende kodulähedane jõgi või järv on.
„Inimesed, kes elavad veekogude ääres või näevad oma koduaknast, millises olukorras nende veekogud on, teavad tihti ise kõige paremini, kuidas oma kodukoha veekogusid kõige paremini kaitsta,“ ütles keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner. „Just seepärast on oodatud kõikide inimeste ettepanekud ja head ideed, kuidas meie vett paremini puhtana hoida.“
Ministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Reet Ulm selgitas, et kõiksugu ettepanekud on küll oodatud, aga tasuks ettepanek läbi mõelda ja muutmisettepaneku esitamisel põhjendada ka muutmise vajadust. „Kui laekub info vee eripäraste iseloomuomaduste kohta – haiseb, kummaline värv vms –, siis ka selle info vaatame üle ja vajadusel kavandame tegevused,“ ütles ta. „Inimesed, kes elavad veekogude ääres, teavad tihti selle veekogu hingeelu kõige paremini. Meile on seega suureks lisaväärtuseks info selle kohta, mis veekogu seisundit nende hinnangul võib halvendada ning mis oleks nende hinnangul võimalikud lahendused või meetmed veekogu looduslikkuse tagamiseks.“
Seisukord pole kiita
Harjumaal on 77 jõge või järve, millest 42 on heas, 28 kesises ja seitse halvas seisundis. Kesises seisundis on näiteks Maardu järv üleliigsete toitainete ning Ülemiste järv põhjaloomastiku tõttu. Lausa halb on seisund aga Harku järves, seda toitainete koormuse ja sellest mõjutatud elustikunäitajate tõttu. Heas seisus on Kuusalu vallas asuv Kahala järv.
Kahekümnes Harjumaa jõekogumis on on probleeme kalastikuga, kuue jõekogumi halva seisundi põhjuseks on toitainete üleküllus ja saasteained vees. Halvas seisundis on näiteks Vääna jõgi Pääskülast kuni suudmeni Vääna-Jõesuus, Tiskre oja ning Kroodi oja, viimases on probleeme niklisisaldusega. Halvas seisukorras on ka osa Jõelähtme jõest.
Harjumaale jääb neli üksteise kohal lasuvat põhjaveekogumit, millest halvas seisundis on ülemine Kvaternaari kogum, mida mõjutavad veekõrvaldus Männiku-Saku liivakarjäärist, lekked reostunud aladelt, jäätmekäitluskohtadest ja õlitööstuse taristutest. Suuremad veehaarded aga võtavad vett alumistest kihtidest ning intensiivse veevõtu tõttu võib rannikupiirkondades tungida nendesse kihtidesse merevesi.
2013. aasta seisuga olid Harjumaa suurimad reostuskoormuse tekitajad Tallinna linn ja Anija vallas asuv Horizoni tehase väljalask.
Paisud ja koprad
Ettepanekuid veemajanduskavadesse saavad peale eraisikute teha ka asutused ja ettevõtted. Sisult sama ettepaneku on teinud näiteks Jõelähtme vald ja Eesti Energia, kes soovivad mõlemad, et Jägala jõgi määratletaks Jägala joast kuni suudmeni tugevasti muudetud veekogumiks ja seada sellele leebem keskkonnaeesmärk. Põhjuseks on Linnamäe hüdroelektrijaam, mille tamm on kalapääsude puudumise tõttu keskkonnaametnikel pinnuks silmas juba pikemat aega. Lisaks kuulub Jägala jõgi nn lõhejõgede nimekirja, mis tähendab, et lõhelistel peab olema jões vaba läbipääs. Vaidlus on kestnud juba pikemat aega. Maa ning elektrijaama rajatised kuuluvad vallale, kes on need Eesti Energiale 99 aastaks rentinud.
Jägala jõgi pole ainuke koht, kus inimese poolt rajatud paisude üle vaieldakse. Reet Ulm ütles, et paisutuste jaoks on vaja vee-erikasutusluba ning vajadusel tuleb tagada kaladele läbipääs. „Siin kehtivad kõigile ühtsed reeglid ja lähtutakse seadusest,“ ütles ta.
Inimesed pole ainsad, kes tamme rajavad. Üha suuremaks probleemiks on kasvav kobraste populatsioon. Koprad rajavad tamme ka inimeste loodud maaparandussüsteemidele, mille pidevast eemaldamisest (loe: lõhkumisest) pole maaomanikud ega jahimehed huvitatud. Tammid inimeste rajatud kraavidel aga tähendavad üleujutusi ning seda, et kuivendamisega kogutud vesi ei jõua sinna, kuhu plaanitud. Reet Ulmi sõnul vastutavad maaparandussüsteemide korrasoleku eest maaomanikud. „Sellised puude ja võsaga ääristatud kraavid, mida me täna kõikjal näeme, on kobrastele ideaalilähedased elupaigad. Seega saab kraavide võsast puhastamisega kobraste kraavi kolimist ennetada,“ selgitas ta.
