Raha, võim, kultuur, tehnoloogia – maailma tuntuima ja vägevaima merelinna lugu ootab avastamist Lennusadamas alates 25. märtsist. Näitus annab haarava ülevaate Veneetsia vabariigi tõusust, kõrgajast ja langusest ning linna tänastest heitlusest merepinna tõusu ja massiturismiga. Surematud kunstiteosed, ajaloolised leiud, interaktiivsed lahendused ning kütkestav kujundus tutvustavad ühe Vahemere võimsaima riigi hämmastavat ajalugu ja selle peategelasi.
„Veneetsia on linn, millest on pea igaühel oma ettekujutus isegi seal kordagi käimata. Seda tänu koha ainulaadsusele ja tohutul hulgal läbi aegade ilmunud kajastustele. Avatav näitus viib meid legendaarse linna kuulsuse lätete juurde, mis tänaseks on muutunud kultuuripärandi, arhitektuuri, kunsti ja turismi ainulaadseks sümbioosiks. Näituse siia jõudmisel on ka oma väikene osa selles, et Veneetsia ja Tallinn olid 1960. aastate lõpust paarikümne aasta jooksul sõprussuhetes ning mille otseseks tunnistajaks on siin ehitatud autentne gondel,“ selgitab SA Eesti Meremuusemi juhatuse liige Urmas Dresen.
Näitus „Venezia – merede kuninganna“ algab võrratu linna – eesti keeles tuntud ka kui Veneetsia – ainulaadse geograafia ja ajalooliste institutsioonide tutvustamisest. Sõna saavad linna tuntuimad valitsejad ja kodanikud. Tutvutakse Veneetsia kui kaubanduslinnaga: just sealsed mereteed, kaubavood ja tehnoloogilised lahendused võimaldasid ajaloolisel vabariigil valitseda Vahemerd ja Siiditee idapoolseid ühendusi.
Eraldi tähelepanu all on Veneetsia merejõu süda – Arsenale. See maailma esimene moodne laevatehas suutis hiilgeaegadel toota sõjalaeva päevas.
Pärast vabariigi allakäiku on Veneetsia pidanud end uuesti leidma ja maailmakaardile kinnitama.
Väljapaneku viimane osa räägib Veneetsiast kui turismimekast ning heitlusest merepinna tõusuga, mis võib kauni linna veel meie eluajal uputada.
Näitust täiendab väljapanek Eesti ja Veneetsia sidemetest, mis said alguse 20. sajandi alguses, kultuuritegelaste külaskäikudega „ujuvasse“ linna ning on nüüdseks viinud meie tippkunstnikud edukalt esinema maailmakuulsal Veneetsia biennaalil.
Veneetsia näituse lasteala „Väike Veneetsia“ on ainult lastele mõeldud mängulinn koos mängugondli, mängukanalite ja mängumajadega. Kuidas oleks töötada maailma mõnusaimas töökohas – jäätisepoes jäätisemüüjana? Või hoopis uurida, kus on Itaalia perekonna peidetud varandus? Ja mis tunne oleks, kui peaks silmad kinni kiirelt läbi jooksma Veneetsia kõige hirmsamast kohast – lagunenud majast, kus elavad mängurotid?
Näitus „VENEZIA – merede kuninganna“ on avatud Lennusadamas 25.03.2023–07.01.2024.
Asu unustamatule rännakule, kus põimuvad ajalugu, kunst, legendid ja värvikad isiksused!
Gondel. Urmas Dresen, Eesti Meremuuseum
Veneetsia graatsilise sümboli – gondli – eelvormiks on peetud algelist veesõidukit scaula‘t, mis oli justkui aerudega pähklikoor. 17. sajandi lõpuks saavutas gondel enam-vähem oma praeguse ilme ja omadused: kujult nagu sihvakas banaan, kerge, kuid tugev ja vastupidav, hõlpsasti juhitav ja kiire. Gondel on tavaliselt 10,85–11,0 m pikk, keskmiselt 1,44 m lai ning kaalub sõltuvalt varustusest 400–600 kg. Gondli vasak parras on traditsiooniliselt paremast pardast pikem, et seda saaks juhtida üks inimene. Lame põhi ja üliväike süvis võimaldab pääseda ka kõige madalamatele laguuni aladele, kuid teeb gondli lainetuse suhtes tundlikuks.
Traditsiooniliselt kasutatakse gondli ehitamisel kaheksat tüüpi puitu: tamme, nulgu, jalakat, kirssi, lehist, pähklit, pärna ja mahagoni. Gondel koosneb 280 puitosast ning selle ehitamiseks kulub keskmiselt kaks kuni kolm kuud. Gondleid valmistatakse vaid meistrite põlvest põlve päritud kogemuse alusel.
Tallinna gondli on ehitanud Veneetsia kuulus gondlimeister Giovanni Giuponi (1910–2002), kes alates 1970. aastate keskpaigast pidas üht Veneetsia ajaloolistest töökodadest. Ta oli viimane suurtest Veneetsia meistritest, kes oli võimeline ehitama igasuguse kuju ja suurusega paate.
Tallinn on olnud Veneetsia sõpruslinn juba alates 1969. aastast, kuid pikalt kokku lepitud Veneetsia päevad peeti siin 1983. aastal. Nende päevade ettevalmistusgruppi kuulus ka gondlimeister Giovanni Giuponi. Kahe nädalaga pani ta Pirital koos abilistega gondli kaasatoodud detailidest kokku, välja õpetati ka kaks kohalikku gondoljeeri. Pirital toimus ka gondli kui Veneetsia kingituse pidulik üleandmine Tallinnale. 1980. aastate keskel kasutati gondlit nii Pirita jõel reklaamvõteteks kui ka vanalinna päevade ajal Šnelli tiigil lühikesteks lõbusõitudeks.
Seejärel unustati gondel pikkadeks aastateks kehvadesse laoruumidesse, kuni 2006. aastal küsis Meremuuseum gondli endale. 2010. aastal restaureeris juba väga halvas seisukorras gondlit Sailing Point OÜ (Jaan Kõrsmaa) Lennusadamas, et seda saaks taas esitleda. Nüüd on auväärt gondel käinud taas värskenduskuuril, seekord paadiehitaja Jorma Fribergi käe all.
12. juunil 2023 saab Eesti Meremuuseumi gondel 40-aastaseks.
Eesti Meremuuseumil ilmus näitust „Venezia – merede kuninganna“ kajastav raamat – kataloog „Veneetsia. Tallinn. Venice. Merevõim ja kultuurikanalid“, mis kajastab kahe linna sõprussuhteid. Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen kirjeldab Veneetsia graatsilist sümbolit ja selle ajalugu pikemalt.
