Tegude tegu oli ikka Kose ja Kõue valla ühendamine. Oli see vastuseis siis milline ta iganes ka oli, aga ära tegime. Täna tunnistavad kõik – õige samm sai astutud.
Nii kõneleb mees, kes täna, vabariigi aastapäeva eel, 22. veebruaril, mil Eesti riik ja paljud omavalitsused tänavad oma teenekaid ja lugupeetuid, saab Kose vallalt, oma koduvallalt, teenetemärgi. See mees on Vello Jõgisoo, Kose valla endine kauaaegne vallavanem. Mees, kes pole Kosel ainult sündinud, kasvanud ja koolis käinud, vaid on elanud seal ka oma elu pingelisemad aastad.
„Kui Kosel kool otsa sai, siis läksin Tartusse, EPAsse mehhaniseerimist õppima,“ meenutab Jõgisoo. Noor mees tahtis kõrgkooli diplomit, et siis juba haritud põllumehena maaelu edendada, maale soolaks olla. Oligi – Ravila sovhoosis.
Kaua seda aega aga ei antud – kolhoosid-sovhoosid läksid likvideerimisele. See aga ei tähendanud, et kohalike inimeste usaldus noore spetsialisti – kes likvideerimise ajaks oli tõusnud juba kolhoosi esimeheks – vastu oleks kadunud. Olid need kolhoosid-sovhoosid, mis nad olid, inimesed seal ametites olid Eesti inimesed. Usalduse märgiks valisid kohalikud elanikud ta 1993. aastal Kose vallavolikogusse. Peale järgmisi valimisi, juba 1997. aastal, kutsus toonane Kose vallavanem Meelis Tartu ta oma meeskonda, abivallavanemaks.
2000. aastal sai Vello Jõgisoo rahvalt täieliku usaldusmandaadi – tõusis vallavanemaks. Ja püsis sellel keerulisel ametipostil 14 aastat – 2013. aastani. Vallarahvas teadagi oma vanemat ainult ümmarguse jutu ja õlalepatsutamise eest ametis ei pea – vallavanemalt oodatakse ennekõike tegusid. Vello Jõgisoo vallavanemaks olemise aegu ehitati Kose vallas valmis ujula ja võimla, staadion, mitu küla said oma keskuse. Suurim, töö- ja rahamahukaim projekt oli aastaid kasutuseta seisnud endisaegse kutsekooli hiidhoone ümberehitamine Kose kultuurikeskuseks.
Kallis kultuur
„Ehitus oli keerukas, põhjustas volikogus palju vaidlusi erinevate huvigruppide vahel – nii suur ja kallis projekt pidi ju paljude huvidega arvestama: oma saali tahtsid rahvatantsijad ja sportlased, lugemishuvilised soovisid avarat raamatukogu, lasteaed vajas avaramat pinda…“ meenutab endine vallavanem neid lõputuid arutelusid ja kõhklusi.
Kui Euroopa Liidu toetusfondidest ümberehituseks raha lõpuks saadi, polnud kõhklusteks enam aega – tuli ehitada. Uued kaasaegsed ruumid said Kose noortekeskus, muusikakool, kunstikool, kultuurimaja, raamatukogu, võimla, tagatippu veel lasteaed ja koolgi. Täna ei kujutaks kultuurilembesed koselased vist kuidagi elu ette kultuuritemplita.
Esimene katse Kose ja pisikese, pooleteise tuhande elanikuga Kõue valla ühendamiseks tehti 2009. aastal. „Selgitustöö kohalike hulgas jäi siis napiks,“ möönab Vello Jõgisoo tagantjärele. 2013. aastal alustati küll varakult selgitustega ühendvalla eelistest, aga ühinemise vastasedki olid seekord paremini valmistunud.
„Ega vastaseid palju olnudki, oli üks grupp Ardus, sest mõni mees tahtis väikeparunina jätkata, oli selle nimel ükskõik mida valmis kokku keerama või valetama. Aga ühendasime ära,“ on Jõgisoo nüüd tagantjärelegi uhke. Arvestades ümberringi toimunud muudatusi, ei tahaks vist ka tulihingelisemad separatistid enam väikevallas jahmerdada.
Kes teeb, see jõuab
Vallavanema ameti – ehitajana ja ühendajana – kõrvalt on Vello Jõgisoo jõudnud pidada ka mitut tähtsat ühiskondlikku ametit – oli aastatel 2009–2013 Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu esimeheks, EMOLi juhatuse aseesimeheks, löönud kaasa kohalikus Lions klubis ja jahiseltsis. Ja olnud muidugi 38 aastat perepea.
Nüüd juhib Vello Jõgisoo viiendat aastat transpordikeskust – alguses Harjumaa ühistranspordikeskust, mis läinud aastal kasvas neljas maakonnas – Harju-, Lääne-, Rapla-, ja Lääne-Virumaal – ühistransporti korraldavaks Põhja Eesti ühistranspordikeskuseks kõigi oma murede ja probleemidega. Aga ka rõõmudega. „Eks seegi ole juba rõõm, kui mingit jama kuskil ei juhtu, kui sõitjad bussijuhte tunnustavad,“ möönab transpordikeskuse juhataja.
Vello Jõgisoo eestvedamisel valitaksegi nüüd – sel aastal juba kolmas kord – aasta bussijuht. „Tuleb ju kuidagi avalikult tunnustada tublisid inimesi, kes iga päev avalikult oma tööd teevad, kümnete, isegi sadade reisijatega päevast päeva suhtlevad, nende ohutu liiklemise tagavad,“ mõtiskleb suure transpordikeskuse juht.
Täna on tema enda kord tänu ja tunnustus vastu võtta.
„Kui nüüd võrdlen vallajuhi ja ühistranspordikeskuse juhi ametit, siis: vallas elab kordades vähem inimesi kui neis neljas maakonnas, mille reisijate veo eest tuleb vastutada – vastutus oleks seega nagu suurem – aga vallavanema vastutus on konkreetsem: kõik valla pered peavad olema tagatud lasteaia- ja koolikohtadega, eakad igakülgse abiga, ahistatutele tagatud kaitse ja kultuurihuvilistele piisav kultuuriruum. Vallaelanike heaolu – kaudselt ka teenistus – sõltub paljuski vallajuhtide otsustest,“ mõtiskleb Vello Jõgisoo. Muidugi tahab ta tänada neid, kes kõik need töörohked aastad ta kõrval on olnud, eriline tänu kuulub loomulikult perekonnale – abikaasa Ene ja lapsed Priit, Lauri ja juba 25-aastanepesamuna Laura –, samuti Rivo Noorkõivu ja Demis Vossi, kes aitasid erinevatesse fondidesse ehituste rahastamiseks projekte kirjutada, ning Kose valla finantsjuht Ellen Pärmi ja ehitusnõunik Joel Tammet. “Nende kahe inimesega olen õlg õla kõrval tööd teinud alates 1982. aastast,” ütleb Jõgisoo. “Aitäh teile kõigile, austatud Kose valla rahvas.”
Ka Harju Elu õnnitleb Harjumaa teenekat.
