Arukülas asuva Vildivilla perenaised Maia Raudkivi-Vaikla ning Eneli Aren toimetavad õpitubade ning toitlustusega juba kümnendi. Selle aasta uudistoode on neil vastlapäeva taskud, mille idee saadi kohupiimataskutest.
Kukleid on küpsetatud jaanuari lõpust, koos sellega lisandusid menüüsse ka vastlataskud.
Mis vahe neil kahel küpsetisel on? Kuidas kuklit või taskut ise kodus valmistada? Sellest Vildivilla perenaised veebruari alguses rääkisid.
Raudkivi-Vaikla ütleb, et taskud on “arendatud” kohupiimataskutest. “See paistab olevat popp kaup. Kukleid oleme küpsetanud juba aastaid, taskud on tänavune uudis,” ütleb perenaine. Ta selgitab ja näitab, kuidas vastlamaiuseid küpsetada ning täita.
Kodumaine tooraine
“Mõlemal on täidis sees. Aga taskud on valmistatud keedutaignast. Ja seepärast kerkib sai ise seest tühjaks ning selles ongi naturaalne auk,” räägib Aren. Sellesse saab lisada vahukoort, toorjuustukreemi või mustikamoosi. “Tuhksuhkur käib loomulikult ka tasku peale,” lisab Raudkivi-Vaikla.
Kui palju perenaised neid päevas küpsetavad? “Oleneb päevast ja tellimusest. Kui on ilus päev, siis rohkem. Praegu läheb kolm kuni neli plaaditäit päevas,” ütleb Aren.
Perenaised näitavad ka seda, kuidas küpsevad kuklid ning millega neid täita-kaunistada. “Kukli sai on seest täis, sellelt lõigatakse pealt ära väike “mütsike”, kraabitakse natuke täidist välja ning täidetakse vahukoorega. Äralõigatud “mütsike” pannakse aga sinna vahukoorepalli peale,” seletab Aren. Loomulikult tuleks kuklile lisada moosi. “Täidist peab olema palju ja mõnusalt. Nagu Tootsi saias rosinaid,” lisab Raudkivi-Vaikla.
Kui sa ei taha enam ühtegi kuklit näha, siis ei ole õige asi.
Perenaised seletavad, et kuklite ja taskute küpsetamiseks kasutavad nad kodumaist täisterajahu. Täpsemalt Loona talu nisujahu. Taskuid valmistakse ka gluteenivabast jahust või tatrajahust. Juurde lisatakse vaid õnnelike kanade mune, moosid on ka kodused.
Kuidas aga kuklite suurus nii erinev on? Praegu müüakse isegi selliseid, mille suurust annab võrrelda väikese rusikaga.
Tuhksuhkur peale ning ongi vastlamaius valmis. “Naturaalses jahus ei ole parandajaid või muid lisandeid. Need ei kerki eriti. Meie kuklid ja taskud on kaalus 70–80 grammi. Muude jahudega saab saia mõnusalt puhvi ajada,” seletavad perenaised.
Vastlatundes peab olema uudsust
Vastlapäev on tänavu 16. veebruaril. Mõlemad perenaised alustasid Vildivillas tähtpäevatoitude valmistamist alles jaanuari viimastel päevadel. Eneli Aren lisab, et vastasel korral kaoks uudsuse võlu. “Jõulutunne käib ka alla, kui selle tähistamine algab juba septembris. Nii on ka vastlasöögiga. Kui sa õigel päeval ei taha enam ühtegi kuklit näha, siis ei ole õige asi,” naerab perenaine.
Eneli Aren ja Maia Raudkivi-Vaikla räägivad ka sellest, kuidas kukleid ning taskuid ise kodus valmistada. “Jahuvalik on kauplustes hea ning taignad saab ise kokku segada. Kaerajahu, täistera või muud jahud. Natuke piima või keefiri hulka ning pärmi ka,” ütleb Raudkivi-Vaikla. “Kellel on rohkem aega, saab teha ka juuretisega taignaid. Meil seda aega kahjuks pole,” lisab Aren. Ta lisab, et igaüks võib kodus ka ise eksperimenteerida. Lisada saab kardemoni, vaniljet ning muidki huvitavaid maitseaineid.
Nagu kaks tilka vett ehk taskud (vasakul) ja kuklid letil. Fotod Allar Viivik Tähtpäev ei koosne aga ainult kuklitest või taskutest. 16. veebruaril on Vildivillas kindlasti menüüs hernesupp. Eelnevatel aastatel on kohalikud lapsed seal ka vurre valmistanud. Tänavu jäävad kahjuks õpitoad ära, sest COVID-19 ei ole veel kuhugi kadunud.
