„On mõned pühad, mis on läbi aegade vastu pidanud, olgu võim või riigikord milline tahes. Üks sellistest pühadest on vastlapäev,“ kõneleb Eesti vabaõhumuuseumi teadur Maret Tamjärv rahvakalendris olevatest tähtpäevadest.
Ole suur või väike – kellele ei meeldiks liugu lasta või vastlakukleid süüa. Kuigi kliima ja ilmaga on uuemal ajal nii nagu ta on, siis vastlapäeval on tavaliselt lumi maas ja liug pikk. Küllap on see nii selgi aastal – vastlapäev on juba varsti, 4. märtsil. „Vastlapäev on liikuv püha, mida arvestatakse lihavõttepühadest. Kindel reegel on see, et vastlapäev on alati teisipäeval ja noore kuu ajal,“ teab Maret Tamjärv.
Kirikukalendri järgi tähistab vastlapäev suure paastu algust. Selle püha nimi tuleneb saksakeelsest sõnast Fastnacht, mis viitab seitse nädalat kestvale paastumisele enne lihavõtteid (saksa keeles fasten – paastuma). Ka püha rahvapärane nimetus – lihaheitepäev – on sellega seotud, sest paastu ajal liha ei sööda. Eks vanasti kippus selleks ajaks mõneski talus lihatünn tühjaks jääma. Vastlapäeval oli aga kombeks süüa rammusaid ja rasvaseid toite, et enne pikka paastu kõht korralikult täis saada. Vastlatoiduks oli odratangupuder ja tummine herne- või oasupp, mille sees parajalt pehmeks keenud seajalad. Küpsetati kakukesi ja pannkooke. Vastlakuklid – praegusaja vastlapäeva sümbol – tulid eestlaste toidulauale möödunud sajandi 30ndail aastail.
Naiste püha
„Nagu küünlapäev, nii oli ka vastlapäev rohkem naiste pidupäev, mis tõi naiste pikkadesse talvistesse tööpäevadesse vaheldust,“ meenutab Tamjärv ammuseid aegu. Siis tohtisid kenasti rõivastatud ja mitu korda nägu pesnud ning juukseid kamminud perenaised kõrtsi minna, et seal üheskoos pidu pidada ja punast napsu ehk naistepuna juua. Küla ühiseks ettevõtmiseks oli liulaskmine. Kellel pikem liug, selle põllul kasvasid suvel pikemaks linataimed, millest saadi pikemat linakiudu. Lina müük tõi aga talusse raha ja rikkust.
Lääne-Eestis tehti õige vanasti sel päeval õlgedest ja kaltsust inimkujuline nukk, Metsik või Kada, mis keppidega togides üheskoos metsa viidi – nii usuti kõik halb külast kaugele jäävat. „Hiljem muutus see algselt maagiline komme kada-ajamise mänguks, kus veeretati põhkudest ja kaltsudest palli. Mänguks on saanud ka kontidest vurri meisterdamine ja vurritamine. Kunagi aga usuti, et vurritamisel tekkiv undav hääl peletab kurjad vaimud kaugele,“ tutvustab teadur vanu uskumusi ja kombeid.
Vabaõhumuuseumi vastlatrall toimub 2. märtsil.
„Sellel aastal on toredasti. Vastlapäev ja õigeusklike talve ärasaatmise pidu maaslenitsa langevad vana ja uue kalendri järgi kokku, mis tähendab, et saame neid koos tähistada,“ räägib teadur. Õigupoolest kestab õigeusklike paastueelne vastlapidu kauem – maaslenitsat ehk võinädalat peetakse terve nädala. Talve ärasaatmist tähistatakse õlenuku põletamise, mitmesuguste lõbustuste ning rammusate toitude söömisega.
„Õigeusklike võinädala kommetes on kõige tähtsam nädala viimane päev, pühapäev. See on andekspalumise päev, enne paastu tuleb kõigiga ära leppida,“ teab Tamjärv.
Vabaõhumuuseumis tervet nädalat ei pidutseta. Külalisi oodatakse muuseumisse liugu laskma nii õigel vastlapäeval, kuid veelgi rohkem sellele eelneval pühapäeval, 2. märtsil. Siis toimub muuseumis suur vastlapäevaüritus, mis pakub toredaid tegevusi kogu perele.
Härjapea talus tutvustatakse 1930. aastate vastlakombeid. Üheskoos keedetakse traditsioonilist herneleent seajalgadega, küpsetatakse küpsiseid ja mekitakse naistepuna. Tagatoas passitatakse peakatteid ja maske, millega vastlakarnevalil uhkeldada.
Kuie koolis õpetatakse seajalakontidest vurri tegema ja sellega vurritama. Kolga talu õues saab proovida vanadel puusuuskadel suusatamist ja vahvaid vastlamänge mängida. Sealt on hea ühe soojaga ka kelgumäele minna. Kolhoosimajas õpetavad kaunid kolhoositarid vastlapäeva ilunippe, küpsetatakse kohevaid kukleid ja tehakse tuulejäneseid. Rahvakultuuri entusiast Piret Kutser tutvustab sealsamas pärimuslugude kaudu, kuidas naised on minevikus enda ilu eest hoolitsenud. Juttu tuleb nahale kasulikest taimedest, koos segatakse ka mõni kreem valmis.
Kelgumäel. FOTO: EVM ” Setu talus ja peipsivene majas saab teha tutvust õigeusklike võinädala traditsioonide ja toitudega. Külavainul süüdatakse ühiselt lõke, pannakse undama samovarid ja ennustatakse pliinidelt tulevikku. Kaasa saab elada ka talve ärasaatmisele – kell 15 toimub õlenuku põletamise rituaal.
Ka õigel vastlapäeval, s.o teisipäeval, 4. märtsil ootab muuseum külalisi. Toimuvad vahvad vastlapäeva võistlusmängud ettevõtetele ja sõpruskondadele. Avatud on kelgumägi ning õhtul kell 19.00 toimub Kolu kõrtsis villaste sokkide disko, muusikat valib DJ Urmas Lass.
„Meie vastlapäevaprogramm peaks kõigile midagi põnevat pakkuma,“ usub Maret Tamjärv. Kui talv ära saadetud, pöörduvad kõikide mõtted ja teod juba kevade poole.
