Jüri aleviku lähedal asuvas Vaskjala veehoidlas avati sel teisipäeval kalapääs, et lõhelised ja teised kalaliigid pääseksid vabalt liikuma. Et lõhepopulatsiooni Pirita jões tugevdada, asustatakse igal aastal jõkke 4000-6000 noorkala.
Kalapääsu rajas suletud alal asuvas veehoidlas AS Tallinna Vesi, sest selline nõue oli toodud ettevõtte vee-erikasutusloal. Kalapääs rajati koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Lisaks Vaskjalale rajati kalapääsud ka Sae ja Kaunissaare paisule. Kokku läks kolme läbipääsu rajamine maksma 350 000 eurot.
Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht Mariliis Mia Topp ütles, et tegemist on esimeste kalapääsudega, mida ettevõtte on oma ajaloo jooksul rajanud. „Kuna tegemist on väga mahukate projektidega, nii töö kui investeeringute mõttes, tuleb esmalt pikemaajalise seire käigus hinnata rajatud kalapääsude mõju,“ lausus ta. „Praegu lähiplaanis uus kalapääse rajada ei ole.“
Kriitiline lõhelistele
Kalapääsu eesmärkon lihtne – parendada kalade rändetingimusi ning seeläbi ka Ülemiste järve valgala jõgede veekvaliteeti. Nii peaks suurenema jõgedes kalaliikide arv ja populatsioon. Tallinna Vesi poolt projekti vedanud Svem Milleri sõnul on nad juba näinud, et kalad kasutavad kõiki kolme rajatud pääsu nii üles- kui allavoolu ujumiseks.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin ütles, et kriitilise tähtsusega on Vaskjala kalapääs lõhelastele, eelkõige lõhele ja meriforellile, aga ka muude kohaliku tähtsusega kaladele, nagu ahven, haug, särg ja jõeforell. „Kalade liikumine kogu elupaiga ulatuses muudab tugevamaks kõik populatsioonid,“ märkis ta.
Pirita jõel on rajatud kalapääs ka Kosel asuvale paisule, seega pääseb kala vabalt kuni Paunküla veehoidlani. „Lõhe kudepaik on kuni Koseni, kuid meriforellil ulatub see Paunkülani,“ ütles Märtin.
Kala lastakse juurde
Et lõhe seisukord Pirita jões pole kiita, asustatakse alates 2010. aastast sinna igal aastal 4000-6000 laskujat ehk kaheaastast noorkala. Asustamismahu jaoks saadakse soovitusi teadlastelt, kes jälgivad lõhepopulatsiooni suurust. Kui looduslik taastootmine pareneb, vähendatakse asustamismahtu.
Põhjarannikul asustatakse lõhet peale Pirita veel Selja, Loobu, Jägala ja Purtse jõkke ning Valgejõkke.
Märtini sõnul on nendest kuuest kõige nukram lõhe jaoks olukord Jägala jões, kus looduslikku taastootmist praktiliselt ei toimu. Seal asustab Eesti Energia Linnamäe hüdroelektrijaama juures igal aastal samuti tuhandeid noorkalu. „Maimud ja mari hukkuvad Linnamäe paisu alusel kärestikul, kus on kärestik kuiv või soolase veega üle ujutatud,“ selgitas Märtin.
