Endise vangladirektori Gunnar Bergvaldi arvates määrab Vasalemma tuleviku Keila või Paldiski: „Me ilmselt ei pääse sellest kõige lähemal asuva suurema linna mõjust.“ 

Kui läbirääkimised osutuvad edukaks, sünnib 535 ruutkilomeetril laiuv ja 4667 elanikuga ühisvald, mis muudab maakondade piire.

Kellelt on pärit ühinemise idee? „Minule helistas Leemet Vaikmaa ehk Padise vallavanem ja ütles, et nad on Nõva vallavanemaga arutanud ja mida meie arvame,“ räägib Vasalemma vallavanem Mart Mets.
„Raske öelda, kellelt konkreetselt on see pärit. Eks neid ühinemishoogusid on ka varem olnud,“ väidab Leemet Vaikmaa vastu. Padise saatis Nõvale ja Vasalemmale ühinemisettepaneku 1. oktoobril 2015.

Nõva vallavanem Deiw Rahumägi sõnul vastas Nõva ettepanekule jaatavalt juba novembris. „On olnud kaks kohtumist, üks enne ametlikku pakkumist ja üks pärast. Viimasel kohtumisel lepiti kokku, et esitatakse taotlus konsultandi teenuse saamiseks. Pakkumine on rahuldatud ja konsultandiks on määratud Kadri Tillemann,“ ütleb ta.

Ka Vasalemma nõustus läbirääkimiste alustamisega. Metsa arvates võib ühinemine aega võtta aasta, aga ka kuni viis aastat. See muudaks maakondade piire, sest kui Vasalemma ja Padise jäävad praegu Harju maakonna piiridesse, on Nõva osa Läänemaast. Kuhu tuleks ühinenud valla keskus, jääb esialgu lahtiseks.
Varem toetas Nõva aktiivselt Läänemaa suurvalla ideed. „Läänemaa suurvalla idee on läbi kukkunud. Lääne-Nigula valla volikogu ja Märjamaa volikogu on otsustanud eitavalt,“ selgitab Rahumägi nüüd. Omaette jätkata Nõva ei saa, sest vallas on vaid 371 elanikku.

„Oht on, et mis oli ääremaa, see jääbki järjest rohkem ääremaaks,“ kardab Mets ning võrdleb valdade ühendamist omaaegse kolhooside ühendamisega. Selle tulemusena koondus ehitustegevus kolhoosikeskustesse ning väiksemad külad jäid unarusse.

Ametikoha kaotus Vasalemma vallavanemat muretsema ei pane. EPA lõpetanud mees on olnud kolhoosi peaenergeetik, Eesti Energia leival ja vallavalitsuse ametnik. „Eks ma olen piisavalt vana ka. Mingit ametikohta selles ühendvallas ma muidugi võiks täita,“ arvab kuuekümneaastane Mets, ja lisab: „Võib-olla võetakse Eesti Energiasse tagasi.“

Vanglate hingust tunda

Vasalemma valla 2553 inimest jagunevad järgmiselt: Rummu alevik 931, Vasalemma alevik 856, Ämari alevik 549, Veskiküla küla 105 ja Lemmaru küla 75. Ülejäänud 37 on ennast rahvastikuregistrisse kandnud nõnda, et täpsem elukoht ei selgu.

Vasalemma töölkäivast elanikkonnast ligi pooled töötavad Tallinnas. Kohapeal on suurimaks tööandjaks omavalitsus oma kõigi asutustega, mille palgal oli detsembri seisuga 98 inimest. Neist otseselt valla ametnikke on 15.

Ka vanglate vallana tuntud Vasalemma kinnipidamisasutused suleti aastate eest: Rummu 2001, Ämari 2007 ja Murru 2010. Ehkki vangid viidi mujale, märkab silm endiselt okastraati, müüre ja kümneid tontlikke vanglahooneid, mis meenutavad eriskummalist vabaõhumuuseumi.

Aastatel 1996-2003 Ämari ja 2003-2006 Murru vangla direktori ametit pidanud Gunnar Bergvald töötab praegu KB Auto Eestis. Firma tegutseb kunagise Ämari vangla territooriumil, andes tööd neljakümnele inimesele. Bergvaldi sõnul on Ämari hoonetest enamus kasutusel kas töökodade või laoruumidena.

Ka Murru vangla ruume kasutatakse rendipindade, töökodade ja laoruumidena. „Sellele alale on koostamisel detailplaneering, püütakse leida sellele territooriumile uus kasutusala tootmisala näol,“ räägib Bergvald. „Ega need hooned on suures osas ikkagi sellised, mis kaasaegse tootmise jaoks väga ei sobi. Paljud tuleb lammutada.“

Omaaegsetest vangidest on valda jäänud elama paarkümmend. „See oluliselt tunda ei anna,“ arvab vallavanem Mets. Vanglate lähiümbrus siiski ei kütkesta, ehkki Bergvaldi sõnul saab Rummu alevis korteri vaid paari tuhande euroga. Endine vangladirektor ise elab Padise vallas Padise külas.

Vasalemma valla territooriumile jääb muuhulgas Ämari lennuväli. „Kaitseväes töötab valla inimesi 28. Enamus neist töötab Ämari lennuväebaasis. Otseselt kaitseväelasi on seal ilmselt vähe. Lendureid ei ole meie vallast ühtegi pärit,“ räägib Mets.

Üksikuid proteste on põhjustanud lennuvälja müra. „Et üle Vasalemma liiga madalalt lendavad,“ täpsustab Mets. Kaitsevägi maksab Vasalemma vallale lennuvälja kasutamise eest pisut maamaksu. Metsa sõnul NATO sõdurid kohalike peale kaebusi esitanud ei ole.

Ärevus on hinges

Vasalemma põhikoolis on 136 õpilast ja 19 õpetajat, peamiselt kohalikud lapsed, aga üksikud ka Padise, Keila ja Nissi vallast. Kümne aasta eest oli õpilaste arv veel poolesaja võrra suurem. Kooliteed jätkatakse Sauel, Noarootsi Gümnaasiumis ja Tallinna gümnaasiumites.

„Kui tingimata kellegagi tuleb liituda, siis minu isiklik arvamus on, et pigem võiks tõesti liituda Padise ja Nõvaga kui et sinna Keila poole,“ arvab põhikooli direktor Siiri Kasemaa. „Ärevus on hinges.“
Seda, et Vasalemma põhikool ühinemise käigus ära kaob, Kasemaa eriti ei karda. Mõisahoones, kus kool tegutseb, on 1300 ruutmeetrit pinda. Uues võimlahoones on pinda veelgi rohkem. Padisel ja Nõval lihtsalt ei oleks Vasalemma lapsi kusagile paigutada.

„Eks me mingiks ääremaaks jääme, ükskõik kuhupoole see liitmine siis toimuma hakkab,“ ohkab Kasemaa. „Inimene on harjumuste ori. Kui see Vasalemma vald on siin pea 25 aastat kestnud, siis on kindlasti palju neid, kes leiavad, et see ühinemine on parem ja õigem, aga minu arvamus on, et võiks olla nii, nagu oli.“

„Ma olen Sauelt, mul on Vasalemmas suvekodu,“ räägib lapsevankrit lükkav Kerli Sulg, ametilt kokk. Tema arvates võiks Vasalemma ühineda Padise või Keilaga. „No mida kiiremini, seda parem. Ma arvan, et nad ühinevad küll, aga minule otseselt vahet ei ole.“

„Ma arvan, et vallad peavad ühinema, siis me saame tugevamaks,“ arvab Vasalemma leiupoes töötav Terje Tammist. Kellega peaks tema koduvald liituma? „Padisega, see on ajalooliselt juba olnud nii. Me olime kunagi siin Harju-Madise kihelkonna all.“ Kampa võiks võtta ka Nõva. „Mida suurem, seda uhkem,“ ütleb Tammist.

Vasalemma, Padise ja Nõva ühendvalla keskus jääks Terje arvates Padise valda. „See on logistiliselt ka kõige kesksem.“ Vasalemma jääksid mõned kohalikud teenused. Vallamaja kohta arvab Terje, et kui inimene ise endaga hakkama saab, siis tal polegi väga vaja seal käia. Terje ise käib vallamajas korra aastas.

Harjumaa kaheks vallaks?

Vasalemma, Padise ja Nõva ühinemise puhul ripub õhus aga üks suur aga. Nimelt valdade elanike arvu kokku liites saame 2553+1733+371=4667. Haldusreformi seadusega nõutavast viiest tuhandest jääb puudu 333.
„Seaduse eelnõus on kirjas ka võimalus eranditeks, mida saab teha vabariigi valitsus, mis seab aga minimaalseks territooriumi suuruseks 900 kilomeetrit. See on eriti ränk,“ kurdab Padise vallavanem Leemet Vaikmaa. Vasalemma, Padise ja Nõva ruutkilomeetreid on kokku kõigest 38+367+120=535. Puudu jääb 365.

Gunnar Bergvald arutleb, et mõistlik oleks ühendada Vasalemma, Padise ja Nissi vald. „Kuhu täpselt see keskus tuleb? Keila on niivõrd lähedal, pigem ma arvan, et see tuleb sinna Keila poole või siis teisele poole Paldiskisse. Me ilmselt ei pääse sellisest kõige lähemal asuvast suurema linna mõjust,“ jõuab ta siis teisugustele järeldustele.

Ehkki Vasalemma piirneb ka Keila, Nissi ja Kernu vallaga, nendega läbirääkimisi peetud veel ei ole. „Padise vallaga Vasalemma vallal on ühiseid asjaajamisi rohkem kui Keila vallaga. Oleks igati loogiline, kui Keila vald ühineks Keila linnaga. Loomulikult järgmine samm sealt võiks olla, et selle Keila linnavallaga ühineks veel ümberkaudseid väiksemaid valdasid,“ arvab Mets.

Kaugemat tulevikku silmas pidades tuleb Mart Mets välja üllatava nägemusega. „Minu arvates ei ole küsimus omavalitsuse suuruses. Harjumaal võib olla nii palju omavalitsusi, kui seal praegu on, ja võib olla ka kaks omavalitsust. Kumbki ei ole hea ega halb variant. See sõltub ikkagi sellest, mis inimesed elavad siin ja kui aktiivsed nad on.“

Harjumaa jagunemine vaid kaheks vallaks näeks Metsa arvates välja nii, et tekiks Lääne-Harju vald keskusega Keilas ja Ida-Harju vald keskusega Kehras.