Henn Põlluaas. 2012. aastal Saue linnapeaks saanud Henn Põlluaas kogus 2013. aasta kohalikel valimistel juba isikumandaadi ja jätkas linnapeana. Ta on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige, linnapeaks jõudis kohaliku valimisliidu toel.
Henn Põlluaas on hingelt läbi ja lõhki sauekas – elanud linnas juba kakskümmend aastat. Ja oskab täpselt öelda, mille poolest Saue erineb teistest Tallinna-lähedastest väikelinnadest, näiteks Keilast või Sakust.
“Saue on noor linn, eelmisel aastal tähistasime 20. sünnipäeva. Meie elanik pole veel põlise linlasena mugavdunud, on aktiivne ja tegus,” iseloomustab linnapea elanikke. Linna kohta ütleb ta aga nii: “Saue on pisike roheline õdus väikelinn, kompaktse territooriumiga, meil on ka väga hea rongiühendus Tallinnaga. Bussiliiklus vajab parandamist ja sellega tegeleme.”
Eelmisel aastal korraldati linnaelanike seas rahulolu küsitlus, mis näitas, et rohkem kui 90 % linlasi on kas rahul või väga rahul eluga Sauel.
“See tõestab, et linnas peab olema midagi erilist, mida on raske sõnadesse panna, ja seda, et oleme õigesti tegutsenud” arvab Henn Põlluaas.
Ehitavad ise maja
Linlaste tõekspidamisi kinnitas ka hiljuti avaldatud Eestimaa omavalitsuste edetabel, kus Saue linn oli tõusnud 12. kohalt 6.-ks. Ometigi on sauelaste arv viimasel paaril aastal mõnevõrra langenud, olles praegu veidi alla kuue tuhande.
“Elanike arv on langenud osaliselt Tallinna elama asunute tõttu,” kõneleb linnapea tasuta ühistranspordi mõjudest Saue linnale.
“Ka pole majandussurutisest alates arendajad ühtegi kortermaja linna juurde ehitanud, nüüd on paar väiksemat kerkimas. Väljapääsuna näeme seda, et ka linn ise hakkab ehitama korterelamut, et siis soovijaile kortereid üürida. Kasvaks linnaelanike arv, seega ka maksutulu,” arutleb Henn Põlluaas, kes on ka ise ettevõtja olnud.
Samas peab Saue linn ka ühinemisläbirääkimisi Saue, Keila, Nissi ja Kernu vallaga. Ühinemise algataja, Saue vallavolikogu, loodab ühinemisprotokollile alla kirjutada järgmise aasta kevadel.
“Osaleme küll läbirääkimistel, aga linnavolikogu pole ühinemise osas sugugi üksmeelne, osa liikmeid on poolt, aga…,” jätab linnapea lause õhku rippuma.
Tema arvates on vaja ennekõike selgeks teha, mida ühinemine linnale annaks. Kust tuleks lisatulu? Praegu on linna kassasse laekumas korralik maksutulu, mis kulutatakse nendesamade maksumaksjate heaks kompaktsel territooriumil. Kui omavalitsuse territoorium kasvab ühinemistega suureks, siis on oht, et ka Saue linna maksutulu kulutatakse suuremal territooriumil.
“Ja sellega linnaelanikud vaevalt nõus on,” ütleb Henn Põlluaas enda kui linnakodaniku arvamuse. Kiiret ühinemist ta reaalseks ei pea.
Jaamaülema kuju
Millised on aga opositsiooni etteheited linnavalitsusele, kelle tegevusele rahvas oma küsitluses on üksmeelselt tuge avaldanud?
“Ega meile otseselt midagi ette ei heidetagi. Pigem püüab opositsioon tööd takistada, et ise “pildil olla“,” arvab linnapea.
Et vähendada lasteaia juhtkonna kõrvalmuresid, otsustati toitlustamiseks lasteaias korraldada hange. Sobiv toitlustaja, kellega olid rahul nii lasteaia juhtkond kui hoolekogu, ka leiti ja volikogule esitati eelnõu, millega oleks antud linnavalitsusele luba lepingu sõlmimiseks. Siis tekkis aga volikogus tõrge. Kuigi ka lasteaias ollakse arvamusel, et toidu kvaliteet paraneb, aga hind langeb. Nii on asi veninud.
Mis on aga linnapea laiem eesmärk?
“Eks ikka see, et elu kvaliteet Sauel paraneks,” ütleb linnapea mõtlikult. Viimastel aastatel on saanud kool juurdeehituse, muusikakool oma ruumid, laienenud on lasteaed. Plaanis on aga palju. Esmajoones uue spordihalli ehitamine.
Mitu raamatut kirjutanud, ETV-s toimetaja ja stsenaristitööd teinud linnapeal on aga ka kunstilisemaid mõtteid. Paigutada linna skulptuur kunagisest jaamaülemast. Skulptor Tauno Kangro on esitanud oma nägemuse, milline lõpptulemus saab olema, seda täna veel ei tea. Aga linnakodanikel ja kõigil linna külalistel peab ikka meeles püsima: Saue oli kunagi väike raudteejaam Tallinnasse suunduva raudtee ääres, mis tänu heale asukohale ja inimeste ettevõtlikkusele linnaks kasvas.
