Tänavune aasta vingeim kool selgub Terevisiooni otsesaates juunikuu teisel päeval – ja ainukese Harjumaa koolina, kui pealinna omad kõrvale jätta, jõudis esikümnesse Tabasalu gümnaasium.

Aasta kooli konkurss on ellu kutsutud, et tutvustada ja väärtustada Eestimaa erinevaid koole, selle eesmärk on näidata kooli loovas ja lõbusas võtmes.

Tabasalu gümnaasiumi koolijuht Grete-Stina Haaristo ütles Harju Elule, et lähtuda tuleb sellest, et kool on koht, kus õppimine on inspireeriv ja innovaatiline, õppetöös on kasutusel erinevad digilahendused ja tegutsetakse ühiselt ka õppetöö väliselt, lisaks on tähtis, et hinnatakse koostööd ning valitsevad üksteist toetavad suhted. „Aasta kooli konkurss annab võimaluse tuua esile Eesti koolide positiivseid omadusi – õppimist toetavat õpikeskkonda, suurepäraseid õpetajaid, aktiivseid õpilasi, avatud ja sooja suhtluskeskkonda ning kõike muud, mida koolipere ise oluliseks peab,“ ütles Haaristo.

Konkursil saavad osaleda kõik üldharidus- ja kutsekoolid. Oma kooli esitab konkursile koolipere ise. Kandideerimiseks tuli esitada lühivideo, pildigalerii ja kaaskiri 23. aprilliks konkursi veebilehel. Haridus- ja noorteameti koolituskeskuse projektijuhi Kadri Ratase sõnul pääses Tabasalu gümnaasium tõesti Harjumaa koolidest ainsana finaali – kui jätta Tallinna koolid välja.

Ma näen, et see ongi aasta kooli konkursi võlu – õpetajad ja õpilased teevad koostööd ja räägivad oma kooli lugu.

„Finaali pääsenud koole iseloomustas mõnus koolikeskkond, kus õpilased saavad oma andeid avastada ja end mitmekülgselt teostada. Lisaks paistis silma koolirõõm ning mõnus koostöö õpilaste ja õpetajate vahel,“ ütles Ratas. Projektijuhi kinnitusel hääletas sel aastal veebis 10 171 inimest. „Hääletusaktiivsus on läbi aastate püsinud üsna sama. Sel aastal oli hääletajate hulk mõnevõrra suurem kui mullu,“ tõdes Ratas.

Mis on erinev?

Kui spetsialistilt küsida, kuidas eelmiste aastate võitjate võtmes võiks tänavust konkurssi vaadelda, ütleb Ratas, et varasemalt on konkursi võitjad kõik silma paistnud eriliselt kokkuhoidva kooliperena.

„Õpilaste ja õpetajate omavahelised suhted on toetavad ja hoolivad. Kõik koolid on toonud välja, et nende koolis on hea töötada ja hea õppida ehk kõigi heaolu peetakse oluliseks. Koolides pööratakse tähelepanu õpilaste mitmekülgse arengu toetamisele,“ kõneles Ratas, lisades, et võitjakoolides toimub ka palju tunniplaaniväliseid huviringe, üritusi ja aktsioone.

Aasta kooli konkursile on kandideerinud kuue aasta jooksul 172 kooli ning statistika kinnitab, et aastatega muutub videote tase ühtlasemalt heaks. „Igal aastal on saadetud videoid, mis on väga professionaalselt tehtud. Teisalt on südamesse pugevaid armsaid videoid, mis on koolilaste endi poolt tehtud. Neil mõlemal on oma väärtus. Selle aasta kandideerijad paistsid silma väga ühtlase videote taseme poolest,“ võttis tähtsaima kokku projektijuht Kadri Ratas.

Mis saab edasi?

Konkursi dünaamikas eristub Ratase sõnul kaks suunda: osalemist võetakse ühekordse projektina, kus luuakse kooli tutvustav reklaamvideo, mida saab ka hiljem kooli tutvustamisel kasutada, ja teiseks, väga paljud koolid kandideerivad mitmeid aastaid järjest – täpsemalt on selliseid koole lausa 49.

Aasta kooli finalisti, Tabasalu gümnaasiumi koolipere peab tähtsaks inspireerivat ja innovaatilist keskkonda. Fotod Tabasalu gümnaasium 

„Mõni kool jätab aasta-paar vahele ja kandideerib siis uuesti. Nendes koolides on näha, et konkursi jaoks tehtud video on põnev koostööprojekt õpilaste ja õpetajate vahel. See on justkui loovtöö, kus püütakse oma kooli lugu loovas ja lõbusas võtmes video formaati panna,“ räägib Ratas. „Ma näen, et see ongi aasta kooli konkursi võlu – õpetajad ja õpilased teevad koostööd ja räägivad oma kooli lugu. Seda saab teha igal aastal erinevate õpilastega ja igal aastal on räägitav lugu veidi erinevas võtmes,“ lisas ta. Väga paljud koolid, kes ei pääsenud finaali, on korraldajatele andnud tagasisidet, et nad nautisid konkursi materjalide loomist ja kokkupanemist ning kindlasti osalevad uuel aastal uuesti.

Kuidas siis saada aasta kooliks?

Möödunud aastal valiti aasta kooliks Läänemaa ühisgümnaasium. ETVs rääkis sellest Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Tiina Brock.

„Me panime kokku sellise ideekavandi, millest peaks sündima kooli tutvustav film, ja selle jaoks me tegime täiesti uue laulu, tegime ise sõnad, mõtlesime välja, mis seal filmis peaks näitama, mis on need meie kooli eripärad, mida me peaksime tutvustama – ja niimoodi see alguse sai, aga see oli väga pikk protsess,“ meenutas eelmise konkursi võitjakooli õpetaja Tiina Brock.

Selline siis peaks tunnustatud õpetaja arvates olema aasta kooli valem. Kas see ka tänavu töötab, saame teada 2. juunil, kui aasta kool kuulutatakse välja ETV saates „Terevisioonis“. 2021. aastal pälvis aasta kooli tiitli Uulu põhikool, 2020. aastal Võru gümnaasium, 2019. aastal Viljandi gümnaasium ning 2018. aastal Tallinna 32. keskkool.

Selle aasta finalistid

• Albu põhikool
• Jõhvi gümnaasium
• Kohtla-Järve gümnaasium
• Metsküla algkool
• Pärnu Mai kool
• Püha Johannese kool
• Tabasalu gümnaasium
• Tallinna Järveotsa gümnaasium
• Tallinna Tõnismäe riigigümnaasium Vabaduse Kool
• TERA Peedu kool