Viimase paari aasta jooksul on teravamalt kui kunagi varem tõusnud päevakorda nn Tartu maantee delta ehk Tallinna väikese ringtee rajamine. Selle pooldajad on Harju maavalitsus ning Tallinna linn ja Rae vald, riik ei pea praegu väikese ringtee rajamist aga oluliseks.
Aprilli lõpus saatis Harju maavanem Ülle Rajasalu (viimase kolme aasta jooksul juba neljanda) ettepaneku majandus- ja taristuministrile, et väike ringtee lisataks riigi teehoiukavasse 2012-2027. Põhjus on lihtne: kui juba praegu on lennujaama juures ja Ülemiste liiklussõlmes koormus peaaegu 40 000 autot ööpäevas, siis järgmiste aastatega, mil Tallinna-Tartu mnt ehitatakse Mäoni neljarealiseks, rajatakse Ülemistele Rail Balticu reisiterminal ning tõenäoliselt jätkab kasvamist ka sealse piirkonna asumite rahvaarv, võib Ülemiste liiklussõlme läbilaskevõime ammenduda.
„Selle lahenduseks oleks Tallinna väike ringtee, mis ühendaks ühelt poolt Smuuli tee pikenduse (Peterburi mnt ja Suur-Sõjamäe vahelise viadukti – M.T.) Tartu maanteega Peetri küla piirkonnas ning teiselt poolt suubuks Viljandi maanteele Valdeku tänava piirkonnas,“ kirjutas maavanem ettepanekus.
Raha läheb mujale
2007. aastal koostas Tallinna kommunaalameti tellimusel K-Projekt AS väikese ringtee uuringu, kus esitati ka ligikaudne trassikoridor. Uuringu järgi vähendaks väikese ringtee rajamine Ülemistel liikluskoormust u 13 000 auto võrra ööpäevas. Ometi pole see riigi jaoks piisav argument.
Harju maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Joel Jesse arvates on väikese ringtee ehitus viibinud seetõttu, et võrreldes näiteks põhimaanteede neljarealiseks ehitamisega pole see piisavalt atraktiivne projekt. Kui kogu tähelepanu läheb suurtele, I klassi maanteedele, ei jätku väiksematele, samas mitte vähemolulistele projektidele lihtsalt raha. „Siiski on viimasel ajal hakanud riigiametite, maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste nägemused väikese ringtee osas teineteisele lähenema,“ märkis Jesse.
Mullu aprillis toimus Harju maavalitsuses väikese ringtee teemal nõupidamine, kus olid koos kõik osapooled (sh Rae vald, Tallinna linn, maanteeamet), kuid kuhu ei tulnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, kuigi olid lubanud. Seal selgitasid maanteeameti esindajad, et praegu investeeritakse suurde Tallinna ringteesse ning et Tallinnas on praegu prioriteediks pigem eritasandiliste raudteeülesõidukohtade ehitamine Tondile, Hiiule ja Pääskülasse. Ameti hinnangul maksaks väikese ringtee rajamine, mille sisse jääks ka 600-meetrise tunneli rajamine Tallinna lennuvälja alla ning Peetri eritasandilise ristmiku ehitus, 40-50 miljonit eurot, mida pole kusagilt võtta.
Võib ehitada osadena
Leebema hinnangu järgi maksaks ringtee rajamine umbes poole vähem, kui seda tehtaks etapiviisiliselt. Näiteks ei pruugita kohe välja ehitada ühendust Peetri ja Viljandi maantee vahel, mis pole nii esmatähtis kui Suur-Sõjamäe tänava ja Tartu maantee vaheline ühendus.
Joel Jesse sõnul ongi väikese ringtee ehitamine etappidena kõige tõenäolisem stsenaarium. „Tõenäoliselt hõlmab esimene etapp Tartu maanteele Peetri alevikus liiklussõlme rajamist ning sealse teedevõrguga ühendamist. Teise etapina näeme Tartu maantee piirkonna ühendamist Smuuli tee pikendusega koos lennuraja aluse tunneliga,“ selgitas ta. Kolmandaks etapiks jääks Tartu mnt ühendamine Viljandi maanteega Valdeku tänava ristmiku piirkonnas.
Peale Tallinna linna, mille liikluskoormust väike ringtee üsna märkimisväärselt vähendaks, on selle rajamisest väga huvitatud ka Rae vald, kus leiaks leevendust liiklemine valla põhjaosas. Abivallavanem Priit Põldmäe sõnul oleks valla jaoks kõige olulisem kahetasandilise ristmiku ehitamine Peetri juurde ning Tartu mnt ja Vana-Tartu mnt ühendus. Kohalike elanike jaoks oleks sujuvam liiklus tähtis. „Mulle tundub, et kohalikud elanikud on väikesest ringteest teadlikud ja küsivad pidevalt, millal selle ehitusega alustatakse,“ ütles Põldmäe.
Nii Tallinna linn kui Rae vald on nõus väikese ringtee ehitusse panustama, kuid esimese sammu peaks tegema riik ning kinnitama, et rahastatakse Tartu maantee Peetri liiklussõlme ja lennuraja aluse tunneli ehitust. Priit Põldmäe sõnul on keeruline näha, kuidas ummikutest lahti saada, kui väikest ringteed ei ehitata. Ta pakub alternatiiviks trammiliiklust, mis tulevikus võiks ulatuda ka Rae valda. „Käesoleval aastal peaks trammiliin pikenema lennujaamani ja nendega (Tallinnaga – M.T.) on kokkulepe, et nad hoiavad meile trammi jaoks koridori otse lennujaama eest läbi,“ selgitas ta. „Täna otsime uues põhjapiirkonna üldplaneeringus juba täpsemat koridori trammile kuni Jürini.“
TEAVE: Tunnel lennuraja alla
• Väikese ringtee peab viima Tallinna lennuvälja lennuraja alt läbi, tunneli pikkuseks oleks u 600 m.
• Lennuvälja lennuraja pikendamisel soovitati võimaliku tunneli lae tarbeks paigutada sinna betoonplokid, kuid seda ei tehtud. See ei tähenda, et tunnelit ei saaks rajada.
• Harju maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Joel Jesse sõnul ei ole betoonplokkide paigaldamata jätmine taskistuseks väikese ringtee rajamisele. „Tallinna lennujaama esindajad on kinnitanud, et juhul kui on tunneli kaevamiseks lennurada uuesti ajutiselt lühendada, siis see on tehniliselt võimalik, nagu see on tänaste ehitustööde ajal,“ ütles ta.
