„Otsustasin päevapealt toitumist muuta. Viskasin menüüst välja kõik köögiviljad, puuviljad… Üldse taimse toidu. Hakkasin liha sööma!“ Nii kõneleb personaaltreener Indra Ottis, kinnitades, et ta on karnivoor.

Veganlusega ei üllata enam kedagi. Aina rohkem leidub inimesi, kes kinnitavad, et on kas täielikult või osaliselt üle läinud taimsele toidule ja see on nende elu muutnud – paranenud on enesetunne, aju on erksam. 

Aga tekkinud on neidki, kes on hakanud peavoolule vastu ujuma, rääkides veganlusest, mis on rikkunud nende seedimise ja põhjustanud teisigi hädasid. „Ma olin vegan, ei söönud isegi piimatooteid ja muna, lihast rääkimata,“ meenutab tänane personaaltreener Indra Ottis aega viis aastat tagasi. Tollal Pärnu kutsehariduskeskuses toitlustamist õppinud Indra Ottisel tekkis siis rauapuudus. Tunda andis see naha kuivusena, silmaalused tumenesid. „Kaalust võtsin nii palju alla, et toakaaslased uskusid mind nälgivat, tõid süüa,“ muigab ta nüüd. Siis aga korrutas ta endale – see sobib, veganlus sobib mulle, pean vastu pidama.

Õnneks otsustas sellel ajal 19-aastane Indra hakata tegelema bikiinifitnessiga. Personaaltreener siis ütleski, et kui õpilane liha ei söö, siis tema teda nõus treenima ei ole. Ei jäänudki muud üle – Indra Ottis hakkas ka liha sööma. 

Bikiinifitnessis ei jäänud tulemused tulemata. 2021. aasta Eesti meistrivõistlustel saavutas Indra Ottis juunioride klassis esikoha, naiste kategoorias tõusis kolmanda kohaga samuti pjedestaalile. 

Veganist karnivooriks

„Pärast mitut aastat veganina toitumist oli liha söömine räme,“ meenutab Indra Ottis menüü muutmist. Tekkisid ka seedeprobleemid. Kõhuvaludega käis Indra Ottis mitu korda EMOs, uskudes endal isegi maohaavad olevat. Meditsiinilised uuringud seda ei kinnitanud. Kokku käis Indra Ottis üheksa erineva arsti juures, kes kõik kirjutasid talle erinevaid medikamente. „Viimane doktor arvas, et võiks mulle kirjutada antidepressante,“ meenutab Indra Ottis. Antidepressantidest ta keeldus, otsustades enam mitte ühegi arsti juurde minna.

Ise erinevaid toitumisviise uurides avastas ta karnivoorse toitumise. Inimesed kirjutasid sotsiaalmeedias, kuidas nad said sellest abi kõige erinevamatele seedeprobleemidele. 

„Otsustasin päevapealt toitumist muuta. Viskasin menüüst välja kõik köögiviljad, puuviljad… Üldse taimse toidu. Hakkasin liha sööma,“ kõneleb personaaltreener Indra Ottis. Alustades karnivoorluse ehk ainult loomse toidu söömisega keetis algaja karnivoor liha hästi pehmeks ja jõi palju puljongit, sest see tekitas talle enda sõnutsi kõige vähem valu. Terviseprobleemid hakkasid peale toitumisviisi muutmist lahenema alles seitsmendal kuul. 

„Täna võin öelda, et olen oma probleemid selja taha jätnud, söön ainult loomset toitu, peamiselt liha. Meeldib ka kala ja muna. Tahan seda joont hoida,“ kinnitab ta. Pärast menüü muutmist on noorel naisel lisaks enesetunde paranemisele ka juuksed ja küüned hakanud kiiremini kasvama, nahk pole enam kuiv. Kehal on, millest ennast ehitada ja peale intensiivseid treeninguid taastada, usub karnivoor ise – valku on rohkem.

Ka mõttetegevus on muutunud kiiremaks, lihtsam on millelegi keskenduda. „Nüüd võin mitu tundi intensiivselt trenni teha, veresuhkur ei lange nagu varasemalt,“ kinnitab Indra Ottis. Praegu on tal treenerilitsents Eestis, aga ta on lõpetamas personaaltreeneri rahvusvahelist koolitust. 

Elu karnivoorina

Kui loomsele toidule üle läinud karnivoor tunnetas, et endised vaevused teda enam ei ahista, jagas ta oma kogemusi Instagramis. „Tagasiside oli räige,“ meenutab karnivoor, kellele hakati kirjutama, millised haigused teda enne surma ees ootavad. 

„Imestasin, et võõrastele inimestele läheb see nii palju korda, mida mina söön,“ muigab ta nüüd tagantjärele. Ebameeldivuste vältimiseks lõpetas ta oma kogemuste jagamise sotsiaalmeedias. Alles siis, kui talle tehti ettepanek astuda üles toitumisnõustamisega tegelevas podcast´is, andis ta taas nõusoleku. „See teave jõudis õigete inimesteni. Mehi huvitab karnivoorlus rohkem kui naisi, noori rohkem kui vanu,“ kõneleb Indra Ottis tagasisidest. Huvilised on temalt tellinud ka toitumiskavasid. 

Ka sai ta inimestelt kirju, milles nii mõnigi andis teada, et elab juba viis või rohkemgi aastat lihasööjana, aga ei julge avalikult sellest rääkida. „ Keegi 70-aastane mees kirjutas, kuidas ta on ainult liha süües kõik oma hädad välja ravinud. 

Karnivooride hulgas on ka ainult toore liha sööjaid, aga Indra Ottis ise nende hulka ei kuulu. „Praegu olen munalainel,“ räägib ta. See tähendab, et päevas sööb ta 10–15 või sees praetud kanamuna. Vahelduseks ka peekonit või veise hakkliha. Ilma taimsete lisandita. „Söön ka toorest maksa. Lõikan kuubikuteks ja söön. See on nagu vitamiinikuur,“ räägib Indra Ottis. 

Arstidelt arvamuse saamiseks pöördus ta huvi pärast sama doktori poole, kes talle antidepressante soovitas. „Arst ütles, et nii ei saa, sa pead sööma ka taimset toitu,“ meenutab Indra Ottis oma viimast visiiti arsti juurde. Arstid ei usu karnivoorlusse.

Õnneks on Eestis ka ennetusmeditsiini kliinik. Sealt sai Indra Ottis positiivse tagasiside. Selle meditsiiniasutuse saatekirjaga läks ta ka vereproove tegema. Proovid kinnitasid seda, mida noor naine ise tundis. Kõik tema näidud olid väga head.  

KOMMETAAR

Probleemid tekivad aastate pärast?
Kaarel Adamberg,
Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlane

Karnivoorlus on üks võimalus söömiseks ja teatud juhtudel on see ka vajalik. Haigele inimesele on ikka puljongit antud, et mitte seedimist koormata. Teiselt poolt on karnivoorlus enesekeskne valik, sest see pole jätkusuutlik. Kui jätame liha tootmisega seotud keskkonna- ja eetilised probleemid kõrvale, liigitub inimene bioloogiliselt omnivooriks. Arvestades inimese seedetrakti pikkust, peaks ta suuremas osas sööma taimetoitu ja vähemal määral loomset. 

Pool aastat ainult lihamune süüa pole probleem, ka paar aastat mitte. Probleemid võivad tekkida kümne-kahekümne aasta pärast. Kellel need tekivad ja kas tekivad, ei osata veel ennustada. Enne karnivoorlusega alustamist võiks läbi mõelda toitumise põhialused. Kui süüa ainult liha, siis saab energiat ainult valkudest ja rasvadest (piima joomisel lisanduks ka laktoos). Samas peab organism ikkagi suhkrut tootma, sest kõik koed ja rakud ei saa ilma veresuhkruta hakkama. Võid olla lihasööja, aga hapnik jõuab ringlusesse ikkagi ainult suhkru jõul. Kui valkudest toodetakse glükoosi, kaasnevad sellega väga toksiliste ühendite teke, mille kahjuliku toime kõrvaldamiseks saavad koormuse maks ja neerud.

Valgu liigsel söömisel hakkavad seda lagundama ka seedetraktibakterid ja paljud nende poolt toodetud ühendid on samuti toksilised (need mõjud ei ilmne paari aastaga). Üldiselt sarnaneb karnivoorlus range ketodieediga, milles põhiosa energiast saadakse rasvhapetest (ketokehadest) ja aminohapete kahjulik mõju ei pruugi nii suur olla.  Toitumisäärmusi ei tohiks rakendada laste peal, sh ei tohiks seda teha noored, kes plaanivad peret luua. Alati on erandeid ja inimene võib ka karnivoorina saada hästi hakkama. Maailmas elab palju loomsel toidul elavaid rahvaid (inuitid, maasaid jt), aga nad on selleks kohastunud aastatuhandeid.