„Leinamaja sai avar ja valge. Nii avar ja nii harjumatult valge, et siin saab peale lahkunuga hüvastijätmist korraldada ka kunstinäitusi, tõsise muusika kontserte, miks mitte pidada ka mõnd perekondlikku sündmust;“ arutleb Harku valla kalmistute juhataja Tarmo Vaino.

Teisipäeval avati Rannamõisa surnuaial kiriku kõrval avar leinamaja, mille avaruses ja valguses võib peale lahkunuga hüvastijättu toimuda ka märksa maisemaid üritusi, nagu kontserdid, näitused, perekondlikud koosviibimised.

Hoonet hakati aga ehitama leinamaja nime all – nii kinnitab ehitajatest jäänud teabetahvel leinamaja sisemuses.

„Nüüd on hoone saanud aga ajutiseks nimeks hoopis tavandimaja, kuigi mitmed otsustamisõigusega inimesed on ka selle nime vastu – tavandi alla kuuluvad ju ka näiteks pulmapeod – ja vaevalt neid siin nüüd keegi pidama saab hakata,“ kõneleb Tarmo Vaino, kelle käes on maja võtmed.

Nimele konkurss

Peale väikest segadust nimega on kalmistute juhataja ülejäänuga aga ülimalt rahul. Avar, kahe otsaaknaga saal ulatub läbi kahe korruse, andes teisel korrusel ruumi veel pisikesele otsarõdule muusikute jaoks ja kahele külgrõdule, samuti tehnoruumile. Esimesel korrusel paiknevad veel köök, tualett, juhataja tööruum ja riietusruum töömeestele. Ehitusmehed pole kvaliteedilt kokku hoidnud.

„Ehitajaks oli meie oma firma, Tabasalu Meistrid OÜ. Tahan neid ja nende juhatajat Tiit Niivekit ainult kiita. Pooles jaanuaris lõid kopa maasse ja mai lõpus, nagu lubatud, oli hoone valmis,“ ütleb Tarmo Vaino.

Maja peremees, Harku valla kalmistute juhataja Tarmo Vaino. 

8000 eurot maksva kell hoone katuseräästa alla valmistasid Poola meistrid.

„Kolm meest tulid Poolast autoga ja kellaga, sättisid siin üles. Nüüd pole muud kui vajuta nuppu ja kell aina heliseb,“ kõneleb Tarmo Vaino

Kokku maksis hoone 309 000 eurot ja seda rahastas Harku vald. Ka on valla allasutus, Strantum, korraldanud leinamajale nime leidmiseks konkursi.

Surnuaia statistika

„Meil oli seda maja vaja ka,“ teab kauaaegne kalmistuvaht täpselt. Surnute üle arvestuse pidamine ütleb, et kui aastatel 1902 kun 1983 ehk siis ligi 80 aastaga maeti Rannamõisa kalmistule ligi 2000 inimest, siis aastatel. 1984–2017 ehk kolmekümne aastaga samuti 2000 inimest. Matused kipuvad siin olema varsti igal nädalal. Ka surnuaed on rajatud perspektiiviga – maad peab jätkuma 200 aastaks.

„Mõni aasta tagasi oli surnuaiale surve väga suur, Õismäe inimesed tahtsid oma kadunukesi meile hakata matma. Siis võttiski vallavolikogu vastu otsuse, et teistest omavalitsusest saab kadunukesi siia sängitada ainult urnis. Meie valla kodanikud saavad lähisugulastele lubada ka kirstumatuse,“ kõneleb Tarmo Vaino surijate perspektiividest.

Valgusküllane saal sobib nii kontserditeks kui leinatalitusteks. 

Kindlasti köidab mittetraditsiooniline, heledates toonides leina/tavandimaja elava liiklusega maantee ääres möödujate tähelepanu. Ja majja sisenedes on hetkeks tunne, nagu viibiksid igaviku ja tuksleva elu piiririigis. Parempoolsest kõrgest aknast on vaade igavikuriiki ehk kalmistule, pahempoolsest aknast elu tuiksoonele endale ehk Rannamõisa-Klooga maanteele.

„Meile oli sellist leinamaja siia väga vaja. Väga ilus ja väga hästi ehitatud,“ arvab hoonet seirama tulnud kohalik inimene Marika.

Esimene kontsert toimub leinamajas 17. juunil, esineb ERSO metsasarve kvartett.

Millal leinamajas esimene ärasaatmine toimub, pole veel teada.

Kella valmistasid poola meistrid.