Riik on jõulisemalt sekkumas elamumajandusse. Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul on seda vaja, sest riigi sekkumiseta on tekkinud elamute turul olukord, kus eluasemed pole paljudele kättesaadavad ning olemasolevates hoonetes toimub priiskav energiatarbimine.
Riigi uus elamuasemepoliitika on osa riiklikust energiamajanduse arengukavast ning see on põhjustanud vaidlusi. Palo on põhjendanud eluasemete liitmist energiamajandusega väitega, et energiasäästu suurendamist ja elukeskkonna parandamist oleks lühinägelik eraldi käsitleda. Eraldi elamuvaldkonna arengukava selle plaani järgi riigil enam poleks.
“Ei ole mõistlik eraldada elamute energiasäästlikumaks muutmist ning inimeste probleemi, et korteri ülalpidamine kõrgete kommunaalkulude tõttu on liiga kulukas,” selgitab Palo. “Tuleneb ju viimane sellest, et energiat priiskavas ja amortiseerunud hoones ongi kulud suured, mis omakorda viib sobivate eluasemete kättesaadavuse kitsaskohtadeni.”
Probleemi leevendamiseks kavatseb riik ehitada “kaasaegseid ja säästlikke üürielamuid”.
6000 korterit üle Eesti
Selleks kavatseb majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustada riiklikult toetatud üürikorterite programmiga. Aastaks 2030 ehitataks Eestisse 6000 “säästlikku ja kaasaegset” korterit. Neid saaksid ministeeriumi hinnangul endale lubada ka väiksema sissetulekuga inimesed, näiteks noored, kes tööpõlve alles alustavad; madalapalgalised spetsialistid, noored pered või eakad. Üks pluss oleks veel töötavate inimesed suuremad valikuvõimalused, sest eluaseme pärast ei peaks enam nii palju muretsema.
“Säästliku ja kaasaegse” korteri all tuleb mõelda seda, et aastast 2020 peavad kõik ehitatavad majad vastama liginullenergiahoone kriteeriumitele. Palo sõnul saab riik sellega erasektorile eeskuju näidata ja samas aidata tellimustega kaasa ehitussektori arengule.
Asi on asukohas
Riigi plaan, muuta kvaliteetsed üürikorterid kättesaadavaks ka vähema maksujõuga inimestele, on kahtlemata tore, kuid küsimuseks jääb, kui suur nõudlus nende vastu oleks. Kui vaadata üürikorterite pakkumisi kinnisvaraportaalist city24.ee, siis on väljaspool Tallinna Harjumaal pakkumises ca 80 korterit. Nagu arvata võib, asub enamik korteritest Tallinna lähiümbruses – Peetris ja Jüris (Rae vald), Viimsis-Haabneemes, Tabasalus (Harku vald), Laagris (Saue vald) ning Keila, Saue ja Maardu linnas. Ka hinnad erinevad märkimisväärselt – kui pealinna läheduses tuleb kuu üürina välja käia, olenevalt korteris suurusest, keskmiselt 300-450 eurot, siis näiteks Keila vallas Kloogal saab korteri kuuks ajaks üürida 180-200 euroga ja Nissi vallas lausa 65 euro eest.
Jättes kõrvale korteri suuruse ja sisustuse, määrab hinna ja nõudluse siiski peamiselt asukoht. Arco Vara elamispindade osakonna juht Agur Tammistu ütles Harju Elule, et Tallinna lähiümbruse korterite vastu tuntakse huvi. “Eelkõige otsivad selliseid kortereid ka varem Tallinnast väljaspool elanud inimesed, kes tunnevad konkreetse piirkonna taristut ning muid väärtusi,” lausus ta.
Tammistu sõnul antakse sageli väiksemate asulate üürikorterid välja korteriomaniku isiklike kontaktide kaudu ja seetõttu võib jääda ekslik mulje, nagu väljaspool Tallinnat vabu üürikortereid polekski.
Piirkonna populaarsuse määrab paljuski transpordiühendus keskusega, Harjumaal Tallinnaga – ühistransport peab olema mõistliku graafiku ja hinnaga ning võimaldama igapäevast tööl käimist. Tammistu sõnul sõltuvad pealinnast kaugemal asuvate korterite hinnad eelkõige transpordi maksumusest, kuna suur osa üürnikest käib igapäevaselt Tallinnas tööl või koolis.
Riik tahab teenida?
Riigi plaani kohta üürikortereid ehitama hakata märkis Tammistu, et kohalikel omavalitsustel on ka praegu üksjagu kortereid, mida nad välja üürivad. „Kui riik hakkab üürimaju ehitama, soovitakse eeldatavasti oma investeeringut tasa teenida ja hiljem üürikorterite väljaandmisest ka riigikassat täita,” ütles ta. „See tähendab, et üürikortereid võib tulevikus olla küll rohkem saadaval, kuid vabu kortereid antakse välja vaid turuhinnaga ning üürihuvilised läbivad enne lepingu sõlmimist tiheda omanikupoolse taustakontrolli.”
Seega ei saa riigi toredat plaani päris altruistlikuks siiski pidada. Tammistu toob võrdluse energiasektorist – täpsemalt Vene energiagigandi Inter RAO võimalikust tulekust Baltimaade elektribörsile. “Enne Inter RAO tulekut rääkisid Eesti poliitikud kõvahäälselt odavast Vene elektrist, mis Eesti riigi, majanduse ja kõik siinsed inimesed Venemaast sõltuvaks muudab. Odavat Vene elektrit pole siiani kuskilt saada, ja karta võib, et seda ei tulegi, sest Inter RAO peab elektrienergia ekspordist raha teenima,” selgitas ta. “Samal põhjusel ei tasu karta ka massiliste ning üliodavate riiklike üürikorterite tekkimist.”
