Statistikaamet avaldas enda kodulehel Eesti linnade, alevite ja külade rahvaarvu seisuga 1. jaanuar 2019. Samast saab vaadata ka asustustihedust, rahvaarvu muutumist, vanust ning ka keskmist palka ja palju muudki.
Püsielaniketa külasid oli Eestis 73. Kõige rohkem ehk tervelt 23 asustamata küla oli Võru maakonnas. Harjus on õnneks vaid alla kümne asustamata küla. Rahvaarv kasvas enim Tallinna Kesklinna linnaosas. Rohkem kui 1000 inimese võrra kasvas rahvaarv veel Haabersti ja Lasnamäe linnaosades. Suurim väheneva rahvaarvuga asula oli Narva linn, mille elanikkond vähenes kahe aastaga 1881 inimese võrra.
Mida ja kuidas saab kodulehelt veel vaadata, seda selgitas ja näitas ameti juhtivspetsialist Ülle Valgma. Tema sõnul on rakenduse algus aastas 2014, kui pandi üles rahvaloenduse andmed. “Saime piirkondlikult väga detailset teavet. Seda ei tahtnud enda teada jätta ning sai pandud kodulehele,” ütles Valgma. Hiljem on seda pidevalt uute andmetega täiendatud ning kasutajasõbralikumaks muudetud.
Värskelt said üles Eesti asulate rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2019. Samast saab kätte ka naiste ning meeste arvu, sünnid ja surmad. Rakenduse kasutamine on Valgma kinnitusel lihtne. “Võtame näiteks Keila linna. Saame teada, et 1. jaanuaril 2019 elas seal 9910 inimest. Mehi 4670 ja naisi 5240,” näitab ta ekraani. Samas selgub, et Keila linnas elab noor ja tööealine rahvas. Enim elab Keilas inimesi vanuses 15–64 aastat. Seejärel 14-aastaseid ja nooremaid ning vähem on eakaid ehk 65+ inimesi.
Aga asustamata külasid, kus aasta ringi kedagi ei ela, on Eestis 73. Harjus on veidi alla kümne. “Muutused ei ole siin nii suured. Tallinn kasvab küll pidevalt, aga Harjus ei ole sellist perifeerset ala, kus asustus jääks äkki väga hõredaks,” tunneb Valgma rõõmu.
Harjus (v.a Tallinn) on iseseisvad kolm linna ehk Maardu, Keila ja Loksa. Suurim küla on Rae vallas asuv Järveküla 1918 elanikuga. Viimsi vallas asuv Randvere 1894 elanikuga on teine. Kohe kannul on 1818 elanikuga Muraste Harku vallast. Suurim alevik on Viimsi valla Haabneeme 6410 elanikuga. Järgnevad Laagri (5322) ja Peetri (5210). Suurimas alevis ehk Kiilis elab 1584 inimest, Aegviidus aga 708 inimest.
Olemas on ka rahvastikutiheduse ruutkaart, millel elanike arv on kujutatud kilomeeter korda kilomeeter ruudustikuna. “Saab teada, kus on tihedamad piirkonnad ja kus on asustamata paigad. Näiteks Keilas on rahvustikutihedus kõige suurem kesklinnas. Seal elab ühel ruutkilomeetril üle 3000 inimese,” selgitab Valgma.
Pärnu- või Läänemaal on asustamata piirkondi rohkem, sest seal suured sooalad. “Asustus on teede ümber. Harjus on sellised hõredad alad Padiselt lõunasse vastu Läänemaad ja Ida-Harjus, Kõrvemaal.,” räägib Valgma.
Üles on pandud ka palgatöötaja keskmise brutopalga andmed aastast 2017. “Brutotulu saab kätte kantide kaupa. Ehk mitme küla või linnaosa peale. Valdade andmed jääksid mõnes piirkonnas liiga üldisteks. Näiteks Saaremaa vallas,” ütleb Ülle Valgma.
Tallinna ja Tartu palgaandmeid saab jälgida linnaosade kaupa.
Kui kõik eelmised andmed on avalikud ning hõlpsalt kättesaadavad, siis ruumipäringuid saab teha vaid ID-kaardi abil. “Ruumipäringus saad joonistada näiteks kilomeetrise raadiusega mõjuala ja arvutada selle ala rahvaarvu. Vaatame näiteks Paide-Türi kiirabijaamade teenuspiirkondi. Saame näha, kui palju elab jaamade ümbruses eraldi ja kui palju elanikke elab kattuval alal,” seletab Valgma.
Ruumipäringut saab teha nii elukohajärgse rahvaarvu kohta kui ka päevarahvastiku kohta. Ülle Valgma joonistab ringi, mille keskpunkt on Keila lääneosas. Andmed näitavad, et aastal 2016 viibis seal päeval keskmiselt 6600 inimest. Öösel aga 1200 inimest. Sellel alal toimetavad teiste hulgas Harju KEK-i tööstuspark ja Keila kool.
Vaata lisa: https://kaart.stat.ee (lehekülg, mis viib viib rakenduse avalehele)
