Pealinnast vaadates Ülemiste järve taga Järveküla ja Assaku vahel asuvas Uuesalus on välja kujunenud tänapäeva uusarendustes harvanähtavalt tugev külakogukond, kus pea kõik tunnevad kõiki, soovivad kohtumisel üksteisele tervist ja panustavad heal meelel ka ühistesse ettevõtmistesse.

Lisaks hoolitseb Rae valla Uuesalu küla ühtehoidev rahvas kõvasti piirkonna turvalisuse tagamise eest. Nii märkas seda ka tänavusi Harjumaa aasta tegijate aunimetusi välja andev toimkond. Just selle asula külaselts pälvis aasta parima siseturvalisuse hüvanguks panustava organisatsiooni tunnustuse.

Politsei hoiab küla tuiksoonel silma peal

Ja kuigi oma elukeskkonna üha turvalisemaks muutmise nimel on külas tööd tehtud juba aastaid, tuleneb see konkreetne auhind ilmselt asjaolust, et just eelmisel aastal viidi lõpule nn välikaamerate projekt. Selle tulemusel jõuab otsepilt Uuesalut läbivalt Vana-Tartu maanteelt ehk nn mitteametlikult Tallinna ringteelt nüüd otse politsei juhtimiskeskusesse.

Seega ei pea kohalik rahvas enam omal jõul seal liikuval n-ö võõral rahval silma peal hoidma – kõik on korravalvurite valvsa pilgu all.

Uuesalu külavanem Palmi Lindjärv märgib, et külanimesed on juba palju aastaid väga palju tähelepanu pühendanud kogukondlikule turvalisusele. Tema sõnul tegutseb just Uuesalus Eesti suurima liikmeskonnaga naabrivalvesektor.

„Kusjuures meie naabrivalve tegutseb ka päriselt, see ei ole ainult sõnakõlks. Ja selle loogilise jätkuna viisimegi koostöös politsei, andmekaitseinspektsiooni, turvafirma ja Naabrivalvega ellu kaameraprojekti, mis ei kata ainult meie küla, vaid aitab kaasa ka naaberkülade turvalisusele,“ kirjeldab Palmi Lindjärv külaseltsi tegevusi piirkonna turvalisuse tagamisel. „Meil ei ole õnneks olnud ühtegi olulist n-ö negatiivset põhjust selleks, jalgrattavargusi on siinkandis mõned siiski olnud. Aga meis oli tunnetus, et võiksime tegeleda ennetustööga, enne, kui probleemid kätte jõuavad.“

Kaameraprojektile saadi ka riigi poolt toetusraha, mille aluseks oli see, et politsei koostas Uuesalu piirkonnale omapoolse ohuhinnagu.

Nüüd kinnitatakse politseist, et Vana-Tartu maantee Uuesalu lõigu kaamerapilte jälgitakse aktiivselt ning neist on ka juba igapäevases töös kasu olnud.

Tihe suhtlus ja üleaedse tundmine

Ent nagu öeldud, Uuesalus pööratakse kogukondlikule ühtekuuluvusele pidevalt rohkelt tähelepanu. Küla moto on „Omad on üle õue!“. Palmi Lindjärve sõnul tähendab see sisuliselt seda, et küla inimesed ka päriselt tunnevad oma naabreid, omavahel käiakse läbi ehk tihedamalt, kui naabritel üldiselt isegi kombeks ning külarahva käitumuslik joon juba aastaid seisneb selles, et vastutulijat alati teretatakse, isegi, kui teda näo järgi ei tunta.

„See tähendab ühest küljest seda, et omasid tuntakse, aga teisalt ka seda, et kõiki, kes siinkandis võõrad, märgatakse,“ iseloomustab Lindjärv kohalike inimeste suhtumist omadesse ja võõrastesse. „Sellest annab tunnistust ka see, et kui keegi mõne oma asja kusagile maha on unustanud, antakse sellest tutvusringkonnas kohe märku, et kes on kaotanud. Omavahelist hoolimist on tõesti palju.“

„Me ei taha olla pelgalt n-ö anonüümne linnalähedane magalapiirkond, vaid et meil on ikkagi päriselt aktiivne külakogukond.“

Ka Uuesalus ei saa üle ega ümber valglinnastumise mõjudest ja nii kasvab ka see piirkond Tallinna ümbruse teiste asulatega võrreldavas tempos – praeguseks küünib Uuesalu elanike arv juba tuhandeni. Mistõttu loomulikult kõik enam kõiki ei tunne. Samas on külarahva meililist, oma sotsiaalmeediagrupp ja muud moodused, kuidas info liikuma pääseb. Ja neid ka agaralt kasutatakse. Lisaks toimus Uuesalus iseäranis enne koroonaviiruse vallapääsemist hulgaliselt ühiseid, ent samas ikkagi ka erinevatele sihtgruppidele mõeldud üritusi, mis samuti aitasid inimestel omavahel tuttavaks saada ning tsementeerida kogukondlikku tunnetust.

MTÜ Uuesalu Külaselts juhatus. 

„Me ei taha olla pelgalt n-ö anonüümne linnalähedane magalapiirkond, vaid et meil on ikkagi päriselt aktiivne külakogukond,“ ütleb Lindjärv.

Ta räägib, et nüüd, kui COVID-19 levik on paljudele rahvarohketele üritustele piirid seadnud, üritatakse Uuesalu külarahva meeli erksana hoida varasematest erinevate tegevustega. Nii võeti kätte ja püstitati palliväljaku kõrvale puidust paviljon, kus saab palliplatsil toimuvat jälgida või lihtsalt istuda ja natuke omavahel juttu ajada.

Koroona ajal algatati ka küla pingiprojekt, mis seisneb selles, et küla erinevatesse kohtadesse paigaldati kolm pinki – külarahva n-ö üldine pink, küla lastele mõeldud pink ja külavanema pink. Kõik see toimus, nagu paljud teisedki Uuesalu ettevõtmised, täiesti omaalgatuslikus korras – kõik soovijad said annetada raha, et selline pink soetada ja paika panna, külaselts toetas ettevõtmist ka omalt poolt. Ja see, kes algatuse käima lükkas, saab pingile ka nime anda.

Kohtumispaik on Põdra maja

Traditsioonilistest Uuesalu üritustest toob Palmi Lindjärv välja vastlasõidu koos kõige sinna juurde kuuluvaga, iga aasta alguse ühise jõulukuuskede põletamise, volbriöö üritused väikeste nõidade osavõtul ja laste jõuliutralli. Lisaks peetakse iga aasta augustikuus lastelaata, kus küla noorimad elanikud saavad kaubelda kas päris enda või koos vanematega valmistatud esemetega või oma mänguasjadega, mida pole kahju teistele loovutada. Tavaks on saanud juba ka kodukohvikute päeva korraldamine.

Asisema poole pealt on koostöös Naabrivalvega läbi viidud vee- ja tuleohutuse ja esmaabi koolitusi, mis kuluvad marjaks ära absoluutselt kõikidele.

Alates eelmisest aastast on küla läbival peateel toimuv valvekaamerate vaateväljas. Fotod erakogu 

Ühiste ürituste jaoks on külas paar kindlat kohta kas siis mänguväljakute lähistel või küla järve ääres asuval puhkealal. Lisaks on hea läbisaamine ka mitme Uuesalus või selle vahetus naabruses asuva ettevõttega, kel olemas saalid ja muud ruumid, mida külarahval oma ettevõtmiste jaoks ei keelata kasutada. Üks olulisim neist IBE Estonia ärihoone, mida kohalikud omavahel Põdra majaks kutsuvad, kus tegutseb sushikohvik ja kus on ka suur saal, mida kasutavad näiteks beebiklubis ja aeroobikatreeningutel käijad, aga kus on läbi viidud ka laste jõuluetendusi ja seltsi koosolekuid. Lisaks on külaseltsil olemas suur peotelk, kus varjualust nõudvaid üritusi läbi viia.

„Meil on palju erinevate huvidega inimesi, kes tulevad kaasa erinevate tegevustega. Näiteks küla koristustalgutel on üks seltskond, lastega seotud üritustele tulevad jälle teised,“ räägib Palmi Lindjärv. „Aga näiteks iga aastavahetuse ajal toimuv ilutulestik saab tehtud puhtalt elanike annetuste arvelt. Nii on tagatud ka see, et igaüks ei lase rakette oma hoovist. Kui asi inimesi kõnetab, siis nad annetavad hea meelega. Ühe külaelaniku initsiatiivil ja korjandustega kogutud rahast panime ka küla tiigi ja järve kaldale stendid päästerõngastega.“

Seega – kui on põhjust ja head eesmärki, tulevad inimesed sellega väga hästi kaasa. Ja eks ideede rohkusel põhineb ka Uuesalu küla edulugu.