Läinud nädalal tuli uudis, mida võis ennustada, aga et see nii ruttu teoks saab, ei osanud keegi arvata. Uuringufirma Norstat andmetel möödus ka Isamaa Reformierakonnast, tõustes EKRE järel populaarsuselt teiseks erakonnaks.

Vastavad Urmas Reinsalu (UR), Isamaa esimees ja Jan Trei (JT), Isamaa Harjumaa piirkonna juht.

Märtsis, viimaste valimiste aegu, oli Isamaa toetusprotsent kaheksa, nüüd 20,2. Olete möödunud Reformierakonnast. Kas selline populaarsuse kasv tuli üllatusena?

UR: Pigem tuli üllatusena valitsuse poliitilise käekirja järsk muutus pärast valimisi. Õigusega vaatavad paljud inimesed, kes andsid oma hääle Reformierakonnale või mõnele teisele koalitsioonipartnerile nüüd jahmunult Toompea poole – kelle poliitikat küll ellu on hakatud viima?

Midagi sellist enne valimisi ei lubatud. Ei seniste maksude tõusu ega uusi makse. Ja see on kutsunud ühiskonnas esile pettumuse, hulga küsitavusi, isegi frustratsiooni. Nii inimeste kui ka ettevõtjate hulgas. Isamaa ülesandena näen ma positiivse alternatiivi, positiivse majandusprogrammi pakkumist valitsuse praeguse lõhestava agenda vastu. Nendele probleemidele on nüüd lisandunud veel peaministri enda tekitatu – idavedude skandaal. Inimesed ootasid sellele konkreetset lahendust. Paraku lahendust ei tulnud.

JT: Tänasel valitsusel pole mandaati tegeleda päevapoliitiliste teemadega, millega tegeletakse. Markantseks näiteks on maksupoliitika ja maksutõusud, millest koalitsioonierakonnad enne valimisi ei rääkinud. Samuti häirib tänase valitsuse arusaamatu ja ebaterviklik regionaalpoliitika, millega soovitakse ümber jagada omavalitsuste tulubaase olukorras, kus riik sisuliselt lisaraha riigieelarvest omavalitsuste toetamiseks pole ette näinud.

Isamaa reitingu järsk tõus algas juulis, seega praktiliselt kohe peale teie, Urmas Reinsalu, saamist erakonna etteotsa. Kas võib seda hüppelist populaarsuse kasvu seostada juhi vahetusega erakonnas?

UR: Pean esimehe vahetust siiski teiseseks. Primaarne on valitsuse sõnade lahknemine tegudest. Üks tuntud Eesti ettevõtja ütles mulle, et Eestis on tekkinud uus fenomen, mida varem pole olnud. See on Eesti enda valitsuse tegevusest esile kutsutud riigi risk. See puudutab kõiki: ettevõtjatel on raske prognoosida lähemat tulevikku, inimesed on aga tuleviku suhtes ebakindlad.

Eestis on tekkinud uus fenomen, mida varem pole olnud. See on Eesti enda valitsuse tegevusest esile kutsutud riigi risk.

Teame, et Isamaaga on liitunud mitu tipp-poliitikut Keskerakonnast. Aga kas on liitujaid ka piirkonna tasandil?

JT: Viimasel ajal on Isamaaga liitunud üle 60 inimese. Ja mitte ainult Keskerakonnast üle tulnuid. Ka EKRE juhtpoliitikuid on meiega liitunud. Selline reitingu tõus on põhjustanud ka piirkondades Isamaa autoriteedi märgatava tugevnemise. Näiteks Maarduski. Inimesed soovivad rohkem ühiskonnaelu teemadel kaasa rääkida, sest nad tunnevad, et on petta saanud.

Juunis ootavad meid Europarlamendi valimised. Kas usute, et Isamaa võib teha n-ö indrektarandit, korjates kõik praeguse valitsuse vastu protestivate inimeste hääled?

UR: Europarlamendi valimised on küll üleriigilised, aga küsimus on selles mõttes asjakohane, et need valimised kujunevad ühtlasi ka usaldushääletuseks, rahva hääletuseks selle valitsuse vastu. Sest ka Harju- ja Raplamaa piirkonnas, Reformierakonna põlises kantsis on näha meelsuse muutust. Sellesama Ühiskonnauuringute instituudi andmetel toetas riigikogu valimiste ajal märtsis Reformierakonda siin 40 protsenti 106 000 valijast. Praegu on see protsent kahanenud 25-ni, kohe kannul on Isamaa ja EKRE 20 protsendiga.

Valitsuse suurim süü on maksude tõstmine. Samas on riigieelarve suure puudujäägiga? Pandeemia, sõda, sõjapõgenikud – kõik see on mõjutanud meie ühist rahakotti. Kui mitte maksutõusudega, siis mille arvelt tekkinud auk lappida?

UR: Meie esimene ettepanek on kõik maksutõusud ja koormised kriitilise pilguga üle vaadata. Teiseks peaks keskvalitsus kärpima otsustavalt bürokraatiat. Praegu kõneleb rahandusminister, et nulleelarve projektiga alustatakse aastal 2025, kuni aastani 2027 on eesmärk vähendada keskvalitsuse kulusid 625 miljoni euro võrra. Järgmiseks eelarveaastaks on bürokraatia kärpimise plaan aga ainult 30 miljonit.

Oluline kokkuhoiuvõimalus on näiteks nn maksuküüru kaotamise ära jätmine. Minu hinnangul ühiskonnal puudub tänases stressikeskkonnas ootus sellele, puudub igasugune huvi maksumuudatuste vastu. Kaja Kallas arvab, et see on tema juhtimisstiili nõrkus, kui ta oma lubatud maksumuudatust läbi ei suru. Mina olen teda julgustanud – see on juhi tugevus, kui ta ka muutunud oludes on võimeline tegema oma plaanides korrektiive.

Nii et rahandusminister Mart Võrklaeva ellu viidavad kokkuhoiumeetmed pole teie arvates piisavad?

UR: Vaatame Võrklaeva enda juhitud asutust, rahandusministeeriumi. Selle asutuse kulud kasvavad järgmisel aastal 14%. Kavatsetakse suurendada ametnike arvu, kes tegelevad maksuküsimustega. Pigem peaksid ametnikud tegelema eurotoetuste efektiivsema kasutuselevõtuga. Näiteks tõsteti 2023. aastasse üle 958 miljoni euro ulatuses toetusi. See on kolossaalne summa. Jõukuse toob majanduskasv, mitte maksustamine. Üks protsent nominaalset majanduskasvu tähendab suures plaanis, et 30% sellest rahast laekub riigieelarvesse läbi maksutulude.

Kui Isamaa oli valitsuses, kas kasutasite ära kõik euroressursid?

UR: Nende vahendite kasutamisega on ikka probleeme olnud. Aga selle asemel, et hakata kohe võimalusi otsima, hakkas praegune koalitsioon ministeeriumides ümberkorraldusi tegema. Need tabasid kõiki asutusi, kes eurotoetuste rakendamise eest vastutavad – maaelu-, majandus-, regionaal- ja rahandusministeeriumi. Ka riigikontroll on juhtinud tähelepanu eurorahade kasutamisele. Kui me raha ära ei kasuta, läheb see Eesti jaoks kaotsi.

Isamaa Harjumaa piirkonna esimees Jan Trei. Fotod Viljar Voog 

Kui Isamaa praegu valitsusse kutsutakse, kas oleksite nõus minema?

UR: Ei. Ma ei kujuta Isamaad ette teiste väiksemate erakondade asemel praeguse Reformierakonna partnerina.

Kas peate erakorralisi valimisi realistlikuks?

UR: Ei. See on EKRE retoorika, selleks on vaja parlamendi enamuse ehk koalitsiooni tahet. Tavaliselt pole valitsused püsinud küll valimistest valimisteni. Nüüd julgen aga väita: võib juhtuda, et see valitsus püsib neli aastat. Reformierakonnal on selleks parlamendis piisavalt suur ülekaal.

Kuidas kavatsete oma tekkinud potentsiaali, inimeste toetust ja usaldust siis kasutada?

UR: See rahva usaldus paneb samas meile ka kohustuse oma tegusid ja sõnu rohkem kaaluda. Tahame seda usaldust kasutada aga valitsusele head nõu andva partnerina. Sest meie taga on aina rohkem Eestimaa inimesi.

Kui Isamaa peaks siiski mingitel asjaoludel moodustama valitsuse, siis kelle kaasaksite? Kunagist kolmikliitu, EKREIKE-t on raske taastada, Keskerakond pole enam päris see…

UR: Ei Reformierakond ega EKRE vasta praeguse ühiskonna ootustele. On vaja sellist valitsust, mis vastaks ootustele, tagaks julgeoleku ja majanduskasvu. Sisemine sidusus on väikerahva jaoks väga suur energia. Ja see ei maksa midagi. Seega peame leidma alternatiivi praegusele vastandumispoliitikale, mis varem toimus teljel Reformierakond ja Keskerakond, nüüd Reformierakond ja EKRE. Isamaa pakub alternatiivi. Seda kinnitab juba seegi, et mitmed Eesti juhtpoliitikud on liitunud Isamaaga.

Kommunikatsiooniekspert Põim Kama: Isamaa on teinud mitu õiget valikut

Isamaa on teinud mitu õiget valikut, alates erakonna juhi vahetamisest kuni oma sõnumite põhitelje nihutamiseni perepoliitikalt majandusele. Majandusteemaga on Isamaa leidnud teiste parlamendierakondade poolt ajutiselt katmata poliitilise niši ning pingutab, et end kehtestada ajalooliselt Reformierakonnale kuulunud territooriumil.

See on võimalik ainult põhjusel, et Reformierakond on majandusteemasid juba alates aastatagusest valimiskampaaniast silmatorkavalt vältinud, pannes oma sõnumite põhirõhu julgeolekule. Seega pinnas Isamaa tõusuks on ennekõike Reformierakonna laotud. (02.11. 2023. Eesti Päevaleht)

Eesti 200 lubas enne valimisi pikka plaani. Kui palju sellest pikast plaanist on praeguseks ellu viidud? Vastab Eesti 200 endine esimees, riigikogu juhataja Lauri Hussar.

Eesti 200 on koalitsioonilepingus seadnud eesmärkideks panustamise haridusse, julgeolekusse ja riigi tõhusamasse toimimisse. Eestikeelsele haridusele üleminek toimub plaanipäraselt, vaatamata pingelisele eelarveseisule suurendame õpetajate palgafondi juba järgmisel aastal.

Välisminister Margus Tsahkna teeb head tööd Eesti välispoliitiliste huvide kaitsel, mis on Ukraina ja Gaza sektori olukorra tõttu väga tõsiselt ja otseselt seotud meie julgeolekuga. Samuti on väga rasked väljakutsed majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalol, kes astub järjekindlalt samme personaalse riigi ja nulleelarve töösse rakendamiseks.

Suur ja maailmavaateliselt väga oluline saavutus on see, et juba järgmisest aastast saavad samasoolised ka Eestis abielluda, mis on euroopalik ja isikuvabadusi toetav lahendus Eestit pikaajaliselt lõhestanud vastasseisule. Kõigist väljakutsetest suurim on tulla toime riigieelarvestrateegia kujundamisega selliselt, et Eesti saaks elada võimetekohaselt ning riik ei peaks võtma riigipidamiseks laenu.

Miks rahandusministeeriumi kulud kasvavad? Vastab rahandusministeerium.

Isamaa liider Urmas Reinsalu väidab, et kuigi kõik ministeeriumid peavad kulusid kärpima, kasvavad rahandusministeeriumi kulud 14%. Kuidas kommenteerite?

Rahandusministeeriumi majandamiskulude mõningane kasv tuleneb peamiselt põhjusest, mis on märgitud 2024. aasta riigieelarve seletuskirjas. Nimelt lisanduvad majandamiskuludesse valitsemisala side- ja infosüsteemide toimepidavuse ja küberturbe tagamise kulud ning kinnistukulud, mis on kasvanud. Lisaks valmis 2023. aasta sügisel Valga riigimaja, koondati asutused erinevatest valitsemisaladest. Hoone rendikulud kaetakse samuti rahandusministeeriumi eelarvest.

Kas ministeeriumite ümberkorraldamise tõttu jääb osa Euroopa Liidu rahasid kasutamata?

Ministeeriumide ümberkorraldamine lisas mõnevõrra lisapinget aastasse, kus kattuvad ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2014–2020, perioodi lõpuaasta ja uus, 2021–2027 käivitamise aasta, ent meie hinnangul ei jää Eestil seetõttu toetusraha kasutamata. 2014–2020 perioodi struktuurifondi vahenditest saab 100% raha Brüsselist Eestisse ära toodud ja ära kasutatud. Uue perioodi käivitamine on samuti hoo üles saanud. Kehtestatud uue perioodi õigusaktide kaudu on uue perioodi struktuurifondi toetuseelarve avatud juba 68% ulatuses ehk 2,3 miljardit eurot on kohe turule jõudmas.