Statistikaameti andmetel võeti eelmisel suvel kõrgharidust omandama 12 839 õpilast. Kutseharidusse sisenes eelmise suve vastuvõtuga 12 877 õpilast.
Selle aasta andmeid veel kokku võetud ei ole, kuid populaarseimad õppekavad on nii mõnelgi pool juba selgunud. 2023. aasta sügisel asub Tartu ülikoolis õppima 4830 uut üliõpilast ja Tallinna ülikool saab rikkamaks umbes 2000 värske tudengi võrra. Tartu ülikoolis pürgis enim kandidaate õigusteaduse, psühholoogia ja informaatika bakalaureuse taseme õppesse. Tallinnas aga psühholoogia, eripedagoogika ning haldus- ja ärikorralduse õppesse.
Magistriõppes oli Tartus enim kandidaate eripedagoogika ja logopeedia, õigusteaduse, haridusinnovatsiooni, teenuste disaini ja juhtimise ning kaasaegse majanduse õppekaval. Tallinnas hariduse juhtimise, alushariduse pedagoogi ja eripedagoogika õppekaval.
Huvi eriala vastu sõltub paljustki
Uuringute kohaselt on põhiargumendiks valikut tehes huvi vastava eriala vastu, tööturuperspektiivid, aga ka sissesaamise tõenäosus ja majanduslikud faktorid (vt nt www.praxis.ee/tood/keskhariduse-lopetajate-valikute-uuring). „Üldiselt on kandidaatide arv väiksem erialadel, kuhu ei saa kandideerida ainult riigieksamitega, vaid tuleb sooritada sisseastumiseksam. Sellistel erialadel mõtleb kandidaat oma kandideerimisotsuse põhjalikumalt läbi, sest eksami sooritamine nõuab ettevalmistust ja aja planeerimist,“ kõneleb Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.
Seetõttu ei kasutata neid erialasid nii palju tagavaravariantidena juhuks, kui eelistatud erialale kandideerimine ebaõnnestub. Lisaks vähendab kandidaatide arvu motivatsioonikirja või muu kirjaliku töö esitamise nõue, sest ka selle ettevalmistamine kandideerimistähtajaks nõuab veel eraldi ettevalmistusaega.
„Näitena vastuvõtutingimuste mõjust kandidaatide arvule saame tuua arstiteaduse õppekava vastuvõtutingimuste muutmise. 2022. aastast tuleb arstiteaduse kandidaatidel sooritada kolm sisseastumiseksamit: akadeemiline test, füüsika-keemia sisseastumiseksam ja intervjuu. Enne 2022. aastat sai arstiteaduse erialale kandideerida matemaatika ja eesti keele riigieksamiga ja siis oli kandidaatide arv 600–700. Eelmisel aastal esitati kandideerimiseks 300 avaldust, kuid sel aastal juba 400, mis näitab, et kandidaadid on kohanenud muutunud vastuvõtutingimustega,“ selgitab ta.
Vaimne tervis esikohal
Tallinna ülikooli õppevaldkonna juht Helen Joost saab vastuvõttude käigus avaldatud seisukohtade põhjal öelda, et väga paljusid huvitab inimkäitumine ja selle põhjused, eriti need, mis on silmale nähtamatud. „Viimastel aastatel on palju räägitud psühholoogia eriala spetsialistide puudusest, ka see julgustab rohkem kandideerima. Samas märkame, et mitmed kandidaadid on lähedalt või kaudselt puutunud kokku vaimse tervise teemadega ning soovivad valdkonnast rohkem teada saada ning ise panustada,“ selgitab ta.
Tallinna ülikooli psühholoogia ja käitumisteaduste suund pakub bakalaureuseõpet üldise psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal. Inimeseõpetusele saab spetsialiseeruda vaid Tallinna ülikoolis. Tallinna ülikool on rahvusvahelise QS rankingu hinnangul Eesti parim ülikool kasvatusteaduste ja õpetajakoolituse valdkonnas, seega on ootuspärane, et mitmed selle valdkonna erialad on sisseastujate seas populaarsed.
Huvi kutsehariduse vastu kasvab
Tartu rakenduslikus kolledžis alustavad uut õppeaastat ligi 1400 esmakursuslast – pisut rohkem kui eelmisel aastal. Populaarseimad ametivalikud olid mootorsõidukitehnik, kokk, ehitusviimistleja, kosmeetik ja tarkvaraarendaja.
2023. aasta sügisel asub Tartu ülikoolis õppima 4830 uut üliõpilast ja Tallinna ülikool saab saab umbes 2000 värske tudengi võrra rikkamaks.
„Populaarsed erialad on minu jaoks ootuspärased. Kosmeetiku ja teiste ilu erialade konkursid on alati olnud suured. Tundub, et õppijatel on jätkuvalt selle valdkonna vastu suur huvi ja tiheda konkursi tingib ka see, et neil erialadel on õppekohti üsna vähe,“ räägib Tartu rakendusliku kolledži karjäärinõustaja Helen Johanson.
„Usun, et mootorsõidukitehnik, kokk ja ehitusviimistleja on populaarsed, kuna õpitav on praktiliselt kasutatav ka isiklikus elus, samuti on kindel võimalus end hiljem tööturul teostada. IT-akadeemia on samuti populaarne, kindlasti on siin faktor nelja-aastane õpe, kus antakse lisaks erialale ka suuremas mahus üldharidusaineid, mis meelitab andekaid õppijaid, kes soovivad sooritada riigieksameid ning pärast edasi õppida ülikoolis,“ lisab ta. IT-sektoris on tööpõld lai ning töötasud üldjuhul keskmisest kõrgemad.
Kui õppeaasta ei suju
Sageli minnakse õppima näiteks sõprade õhutusel, mõistmata, mida üks või teine ala endas tegelikult sisaldab. Vale erialavaliku tõttu on kutsekoolides katkestajaid umbes 20% õppijatest. Neist osa valib uue eriala samas koolis ja jätkab õpinguid, kuid ligi 10% katkestajatest samal aastal õpinguid ei jätka. Täiskasvanud õppijate jaoks on õpingute katkestamise põhjus enamasti seotud töö või pereeluga, mida on tihti keeruline õppimisega ühildada.
„Siin võib olla abiks VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemusega arvestamine, mis säästab täiskasvanud õppija aega ja lubab olemasolevad teadmised VÕTA protsessi kaudu läbitud aineteks konverteerida. Lähemalt saab tutvuda www.hm.ee/võta,“ annab haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe nõu.
Kõrghariduses on sellest õppeaastast kahekordistatud vajaduspõhiseid õppetoetusi, mis peaks aitama kaasa sellele, et õppija saaks tõesti keskenduda vaid õppimisele. „Igaüks, kes on otsustanud õppimise kasuks, peab arvestama sellega, et täiskoormusel õppimine tähendab siiski täiskoormusel töötamisega samas mahus pühendumist õpingutele. Kui kellelgi peakski tekkima tagasilööke, siis enne allaandmist on hea teada, et koolidel on üldjuhul olemas nõustamiskeskused, kust saab abi nii õppimise, vaimse tervise kui ka karjäärivõimaluste kohta,“ soovitab Kristi.
Enne õppima asumist, seda eriti juhul, kui pole kindlat ideed, mida õppida või mida üks või teine eriala endas kätkeb, tasuks käia läbi karjäärinõustamisest. Ükskõik milline otsus langetatakse, tasub meeles pidada, et julge pealehakkamine on pool võitu!