Jõulude ajal tuuakse kuused tuppa, aga kuuski paigaldatakse ja ehitakse ka omavalitsuste keskustes. Harju Elu uuris, millised kohad need on ja palju aktsioonid maksma lähevad.
“Maardu linna peakuusk on paigaldatud traditsiooniliselt Kellamäe parki ning selle toomise, paigaldamise ja demonteerimise kulud on umbes 2000 eurot,” selgitas avalike suhete juht Jelena Katsuba.
“Peakuusk on 17 meetrit pikk ning selle on toonud OÜ Maardu Linnavarahooldus. Kuusk paigaldati 26. novembri ja demonteeritakse 13. jaanuaril. Peakuuse ehtis ilutulede ja iluehetega firma Adam BD AS,” lisas Katsuba.
Loksa linna jõulukuusk. Foto Hilleri Treisalt Loksa linna keskväljakule toodi tänavu 15-meetrine kuusk. “Linna enda töömehed aitavad alati kuuse tuua ja paigaldada, kasutame toomiseks spetsiaalset tehnikat,” selgitas abilinnapea Hilleri Treisalt. Puu toomine, paigaldamine ja elektriküünaldega kaunistamine maksis 1000 eurot. Kuusk on ehitud esimesest advendist kuni kolmekuningapäevani.
Saue jõulupuu. Foto Marju Norvik Saue linna toodi kuusk Keskuse parki. “Kuuse kõrgus jääb 11-13 meetri piiresse. Puu ise on pärit Lääne maakonnast Kuke külast Muntsi talust. Kuuse transport ja paigaldus läks kokku maksma 1700 eurot. Jõulukuusk sai püsti Saue Keskuse parki 20. novembril. Puu kaunistati tuledega 22. novembril. Kaunistused eemaldatakse jaanuari keskel,” selgitas vallavanem Andres Laisk.
Viimsi valla kuusk vabaõhumuuseumis. Foto Elis Mäeots Viimsi vald tõi vabaõhumuusemi hoovi 12-meetrise kuuse. “Kuusk koos transpordi ja paigaldusega maksab vallale 360 eurot,” selgitas valla kommunikatsioonijuht Elis Mäeots. Kuuse tõi ja ehtis KH Energia-Konsult AS, kes on ühtlasi valla tänavavalgustuse käidukorraldaja. Puu on ehitud esimesest advendist kolmekuningapäevani.
Kehra kuusk. Anija valla keskne jõulukuusk toodi Kehras Keskuse tänava äärde, mis koos paigalduse ja ehtimisega maksis 700 eurot. “Puu on umbes 10 meetri kõrgune ja selle organiseeris kohale vallas haljastusega tegelev OÜ Ahm. Eheteks on värvilised tuled, mis põlevad alates 30. novembrist,” täpsustas infospetsialist Lilja Piibeleht-Tarassov.
Kasvavad puud
Jõulukuusk Saku turuplatsi kõrval. Foto Victoria Parmas Saku vald otsustas, et tänavu saab keskseks jõulupuuks Saku turuplatsi kõrval kasvav 14,7 meetri kõrgune puu. Seda kaunistad nii väikesed kui suured LED tuled. “Puu on ehitud alates 26. novembrist kuni 20. jaanuarini,” selgitas avalike suhete juht Victoria Parmas.
Aruküla jõulupuu. Foto Andre Sepp Looduslikult kasvavat kuuske kasutab ka Raasiku vald. 15-meetrine puu sirgub Aruküla alevikus. Vallavanem Andre Sepa sõnul on kuusk ehitud esimesest advendist kolmekuningapäevani.
Keila linna jõulukuusk. Foto Ivar Kruustok Keila linna keskne jõulupuu paikneb Keskväljakul. “Kuuse kõrgust ei ole viimasel ajal mõõdetud, ca 10-11 meetrit. Ta on istutatud puu,” selgitas linna pressiesindaja Valdur Vacht. “Puu sai ehtesse esimeseks advendiks ja tuled on peal ilmselt kuni kolmekuningapäevani. Ehitud on lampidega, ehtisid AS Keila Vesi inimesed.”
Jõulukuusk Kuusalu kiriku kõrval. Foto Ere Uibo “Kuusalu valla keskne jõulukuusk on Kuusalu kiriku juures kasvav kuusk, kuhu me paneme igal aastal advendiajaks elektriküünlaid. Spetsiaalset n-ö keskset kuuske me eraldi toonud ei ole,” ütles kommunikatsioonijuht Ere Uibo.
Kiili valla ebatsuuga. Foto Aimur Liiva Kiili valla statsionaarne jõulukuusk, milleks on tegelikult ebatsuuga, paikneb Kiili alevis vallamaja parkla servas. “Puu ehitakse enne esimest adventi, seda teeb valla käidukorraldaja koostöös vallavalitsusega,” rääkis vallavanem Aimur Liiva.
Kose valla jõulukuusk. Foto Andres Lutsar Kose valla keskne jõulukuusk asub Kose alevikus Pikal tänaval keskväljaku ääres. Eelmisel aastal istutatud puu on praegu 4,65 meetrit kõrge. “Kuusk ehiti enne esimest adventi väikeste tuledega. Lisaks on kuuse kõrval kaks valguskera läbimõõduga 1,6 meetrit. Kuusk on valgustatud kolmekuningapäevani,” selgitas valla haldusjuht Andres Lutsar.
Keskset kuuske pole
Jõelähtme vald on lasknud ehtida seitse kuuske, millest viis paiknevad Loo alevikus, üks Kostivere alevikus ja üks Neeme külas. “Kõik ehitud kuused on looduslikud,” rõhutas vallavanem Andrus Umboja. Puud on ehitud esimesest advendist kolmekuningapäevani.
Jõulukuusk Lääne-Harju vallas Vasalemmas. Foto Egle Kaur “Lääne-Harju vallas sellist keskset ülevalla jõulupuud ei ole, kuhu vallarahvas saaks kokku koguneda. Küll on üle valla mitu jõulukuuske erinevates asulates: Paldiskis, Padisel, Vasalemmas, Kloogal, Niitväljal ja mujal. Mõni on suurem, mõni väiksem. Uhkeim jõulukuusk on vast Vasalemma alevikus Jaama teel, rahvakeeli kuuseplatsil kasvav kuusk. Puu sai elektrituledega ehitud esimeseks advendiks. Padisel on ehitud hoopis kadakas,” selgitas vallavalitsusest Egle Kaur.
Kaunistatud puu Harku vallamaja ees. Foto Liina Rüütel Harku vallas samuti ühtset keskset jõulukuuske ei ole. “Küll aga alustasime uut traditsiooni – advendiküünla ja jõulurahu küünla süütamine. Selle raames süüdatud küünlatuli laternas särab igapäevaselt vallamajas ning on käinud detsembri jooksul meie valla erinevatel sündmustel,” rääkis Liina Rüütel.
Kuused Rae vallas Jüris Keskväljaku ääres. Foto Kertu Laadoga Sarnane on olukord Rae vallas. “Rae vallas keskset kuusepuud ei ole, aga oleme iga aasta jõudu mööda kaunistanud asulate keskustes seal juba looduslikult kasvavaid puid ja tegime seda ka tänavu,” teatas vallavanem Mart Võrklaev.
