Üha rohkem noori valib edasiõppimiseks kutsekooli (0)
Article title
Üle-euroopalisel põllumajanduskoolide kutsevõistlusel AgroChallenge 2024 Säreveres tuli Järvamaa kutsehariduskeskuse noortel näidata oma saetöö oskusi. FOTO: Vadim Albrant

Tänaseks on kutseharidus kujunenud usaldusväärseks ja kvaliteetseks. Hästi läbimõeldud õppesüsteemid võimaldavad pärast kooli lõpetamist kiiresti tööle asuda või jätkata õppimist järgmise kutse- või kõrgharidustaseme õppes.

Kooli ja õppekava valikul mängivad olulist rolli isiklikud huvid, kooli asukoht ning sõprade ja vanemate soovitused. „On rõõm näha, et noored teevad üha teadlikumaid otsuseid oma haridustee kujundamisel,“ sõnab haridus- ja teaduministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Alo Savi.

Palju põnevaid valikuid

Erialade populaarsus sõltub koolist – igal koolil on oma spetsiifika. Kõrge konkursi poolest toob Savi välja järgnevad erialad: logistika ja laokorraldus, info- ja jätkusuutlikku ettevõtluse korraldus, visuaalmeedia tehnoloogia, ilu- ja heaoluteenused, digitaaltehnoloogia.

Eelnevate aastatega võrreldes on Savi sõnul muutunud see, et õpilased on kohe üles leidnud ja hakanud kandideerima kutsekeskharidusse, mille lõpetajad omandavad nii keskhariduse kui ka laiapõhjalise ettevalmistuse valitud kutseõpingute valdkonnas.

Oskused eluks ja tööks

„Eestlane on läbi taasiseseisvuse aja süvendanud akadeemilise gümnaasiumi usku, aga õnneks on see trend nüüd muutumas,“ kõneleb Savi. „See, et kutsehariduse taseme- ja täiendõppes on täiskasvanuid enamgi kui noori, näitab seda, et ainult üldharidusest jääb tööelus väheks. Kutseharidus pakub praktilist õpet, mis annab lõpetajale eelise erialase töö leidmisel ning toetab ametialast arengut,“ lisab ta.

Kahjuks on Savi sõnul Eesti saavutanud taaskord ühe negatiivse edetabelitipu – noorte (16-25-aastased) töötuse määr on Euroopa kõrgeim – 25,4%. „Töötukassas registreeritud noori töötuid iseloomustab tihtipeale erialase hariduse puudumine – erialase hariduseta on neist üle 60 protsendi. See näitab kutsehariduse kasulikkust ja vajalikkust nii isiklikul kui laiemalt ühiskondlikul tasandil,“ räägib ta.

Populaarsed erialad Tallinnas ja Tartus

Tallinna teeninduskoolis oli põhikooli lõpetajate seas kõige populaarsem uus nelja-aastane rakendusliku keskhariduse õppekava Ilu- ja heaoluteenused, kuhu kandideeris viis õpilast ühele kohale. Samuti oli antud eriala üks populaarseimatest Tartu rakenduslikus kolledžis (VOCO) ühes kosmeetiku erialaga. „Nende kahe puhul oli avalduste arv rekordiline, kosmeetiku puhul kandideers ühele kohale lausa 17 inimest. Võrreldes eelmiste aastatega on kasvanud inseneeria, tehnika- ja toitlustuserialade populaarsus,“ kõneleb VOCO turundus- ja kommunikatsioonijuht Emily Vigel.

Tallinna majanduskoolis pakuti esmakordselt põhikooli lõpetajatele mõeldud õppekava jätkusuutlik ettevõtluse korraldus, kus konkurss oli samuti üle nelja inimese kohale. Kutseõppe õppekavadest oli majanduskoolis kõige suurem konkurss personalispetsialisti erialale – ligi 12 inimest kohale.

Kutseharidus pakub praktilist õpet, mis annab lõpetajale eelise erialase töö leidmisel ning toetab ametialast arengut.

Peamine uuendus võrreldes eelmiste aastatega ongi nelja-aastased rakendusliku keskhariduse õppekavad – üle Eesti alustab neid 13. „Need on loodud nii tööturu vajadusi kui ka gümnaasiumile alternatiivi pakkumist silmas pidades. Rõhk on laiapõhjalistel oskustel ja valikuvõimalustel õpingute jooksul,“ selgitab Tallinna majanduskooli ja Tallinna teeninduskooli juht Kristi Tarik (pildil). „Sarnaselt praegusele saavad lõpetajad keskhariduse kõrvale erialaoskused, kuid on paremini ette valmistatud riigieksamiteks. Ka olemasolevaid kutseõppe õppekavasid arendame igal aastal, et need vastaksid tööandjate ootustele,“ lisab ta.

Statistika kinnitab, et kutsehariduse omandanud leiavad kiiremini tööd ja teenivad rohkem kui pelgalt gümnaasiumiharidusega noored. „Kutseõpe ei ole lihtsam valik, vaid teadlik ja julge samm, mis avab praktilisi ja strateegilisi võimalusi,“ leiab Tarik.

Kõrge huvi loomade ja metsanduse vastu

Järvamaa kutsehariduskeskuse populaarseimad erialad on alati olnud hobuhooldaja, loomaarsti abiline, IT-nooremspetsialist, pottsepp-sell, kinnisvarahaldur, hooldustöötaja, tegevusjuhendaja. Viimastel aastatel on väga suur huvi ja vastuvõtt olnud sõiduautotehniku ja sisetööde elektrikute erialadel. Kõrgeks võib pidada ka huvi põllumajandusvaldkonna mitmete erialade osas. Vastuvõtu kasvav trend on logistika ja laokorralduse erialal.

Seda, et jätkuvalt on huvi metsanduse vastu, näitab selle aastane õppimishuviliste arv Luua metsanduskoolis. Sel aastal soovib oma õpingutega alustada 500 noort ja täiskasvanut metsanduse, matkajuhtimise ja maastikuehituse erialadel.

Põhikooli lõpetanud noorte hulgs oli enim huvilisi harvesterioperaatori erialale, kus ühele kohale kandideeris enam kui neli soovijat. Sel aastal suurendati ka noortele mõeldud metsuri eriala õppekohtade arvu.

Täiskasvanud õppijate seas osutusid avalduste arvu poolest kõige nõutumateks erialadeks maastikuehitaja ja matkajuht. Suurimaks konkursiks kujunes forvarderijuhi eriala, kuhu praktilise väljaõppe ja individuaalse juhendamise tõttu võetakse vastu vaid kümme õppijat.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.