Justiitsministeeriumi poolt avaldatud möödunud aasta kuritegevuse statistikast selgub, et kõige vähem pandi tuhande elaniku kohta kuritegusid toime Saue linnas ja Kiili vallas, enim aga Paldiskis ja Vasalemma vallas.
Kui kõik kuriteoliigid kokku arvestada, siis pandi mullu Harjumaal toime 3375 kuritegu, mis teeb 22 kuritegu tuhande inimese kohta. Enim toimus vargusi – 1367. Kehalise väärkohtlemise juhtumeid registreeris politsei 561, joobes juhte tabati Harjumaa valdades-linnades 343.
Kehalised väärkohtlemised
Viimastel aastatel on politsei pööranud rohkem tähelepanu kehalise väärkohtlemise juhtudele, eriti perevägivallale. See kajastub ka viimaste aastate statistikas. Kehalise väärkohtlemise juhtumite kasv ei tähenda seega, et inimesed oleksid vägivaldsemaks muutunud.
Harjumaal registreeriti mullu enim kehalise väärkohtlemise juhtumeid Vasalemma vallas ja Maardu linnas, mõlemas 8,1 juhtumit tuhande elaniku kohta. Kolmas selles mustas edetabelis oli Paldiski linn 7,1 juhtumiga.
Kõige parem on olukord Saue linnas, kus politsei registreeris vaid neli kehalist väärkohtlemist, mis teeb 0,6 juhtumit tuhande elaniku kohta. Sauele järgnesid Saku vald (1,6) ja Kiili vald (1,7).
Üldistades võib öelda, et enim ollakse kehalise väärkohtlemisega kimpus omavalitsustes, mis jäävad Tallinnast kaugemale. Nn kuldse ringi valdades on vaatamata suuremale elanike arvule juhtumeid tuhande inimese kohta vähem. Näiteks Harku vallas oli mullu juhtumite arv tuhande elaniku kohta 1,9, Rae vallas 2,8, Viimsi vallas 3,3.
Vargused Padisel
Üllataval kombel registreeriti tuhande elaniku kohta enim varguseid Padise vallas – 16,2. Selgitus sellele on veebruarikuu vallalehes Padise Teataja. Seal kirjutatakse, et alates mullu sügisest on Padise vallas langenud varaste ohvriks üle 20 majapidamise. Vargad on senimaani tabamata. Politsei kahtlustab, et tegu on ühe jõuguga, kohalikud elanikud seda aga ei usu.
Varguseid pandi Harju keskmisest (8,9) rohkem toime ka näiteks Paldiskis (13,4), Vasalemma vallas (12,4), Saue vallas (11,7).
Vähim vargusi registreeriti Kiili (4,5), Raasiku (5,1) ja Anija vallas (5,6).
Kiili ja Saku valla piirkonnapolitseiniku Helen Kelo sõnul on Kiili, võrreldes teiste pealinna lähivaldadega, rahulikum piirkond. “Varguste arv on langenud, omavolilise sissetungi arv jäänud samaks. Vähenenud on alaealiste poolt toimepandud kuritegude arv,” ütles ta. “Liiklus on vallas hästi korraldatud. Peamiseks mureks on perevägivald, aga sellel on kindel põhjus: viimasel paaril aastal on politsei kodudes toimuvale rohkem tähelepanu pööranud ning seega registreeritakse ka rohkem juhtumeid.”
Joodikud ja pröökajad
Joobes autojuhte tabas politsei mullu 343 korra. Enim rooljoodikuid tabati Maardu linnas ja Harku vallas (34), järgnesid Keila linn (27), Saku vald (25), Viimsi ja Rae vald (24) ning Jõeöähtme vald (23). Siin tuleb arvestada, et tabeli etteotsa on sattunud omavalitsused, kus liiklus Harju keskmisest tihedam.
Avaliku rahu rikkumisi registreeriti enim Maardu linnas (30), Harku (27) ja Viimsi vallas (25). Kõige vähem segati kaaskodanikke 2014. aasta jooksul Saue linnas ja Saku vallas.
KURITEGEVUS HARJUMAAL 2014
(juhtumid 1000 elaniku kohta)
• Kehaline väärkohtlemine
Saue linn 0,6
Saku vald 1,6
Kiili vald 1,7
Harku vald 1,9
Saue vald 1,9
Keila linn 2,0
Kose vald 2,1
Aegviidu vald 2,7
Rae vald 2,8
Kernu vald 3
Raasiku vald 3,3
Viimsi vald 3,3
Kuusalu vald 3,4
Keila vald 4
Padise vald 4
Nissi vald 5,1
Jõelähtme vald 5,2
Loksa linn 6,1
Anija vald 6,3
Paldiski linn 7,1
Maardu linn 8,1
Vasalemma vald 8,1
Harju maakond 3,6
• Vargused
Kiili vald 4,5
Raasiku vald 5,1
Anija vald 5,6
Kose vald 5,9
Nissi vald 5,9
Kuusalu vald 6,2
Saue linn 6,3
Aegviidu vald 6,9
Loksa linn 7,3
Keila vald 8,7
Harku vald 8,9
Maardu linn 8,9
Kernu vald 9
Rae vald 9,2
Saku vald 9,8
Keila linn 10,1
Jõelähtme vald 10,2
Viimsi vald 10,2
Saue vald 11,7
Vasalemma vald 12,4
Paldiski linn 13,4
Padise vald 16,2
Harju maakond 8,9
