2015. aastal sooritati Harju maakonnas 16 333 kuritegu, neist 13 365 Tallinnas, 2 968 mujal Harjumaa omavalitsustes.

Üldine trend on paremuse poole, sest 2014. aastal loeti Harju maakonnas kuritegude üldarvuks 18 761, sellest 15 386 Tallinnas, 3 375 teistes omavalitsustes. Maakonna kuritegevus langes aastaga 13 protsenti.

Tuleb rõhutada, et esmakordselt viimase kümnendi jooksul oli Harjumaal (ilma Tallinnata) 2015. aastal alla kolme tuhande kuriteo. Siin tuleb mainida aga olulist nüanssi. „Tingituna karistusseadustiku muudatustest pole kuritegude üldarv ja mõnede kuriteoliikide (sh varguste) andmed täpselt võrreldavad eelmise aasta andmetega. See tähendab, et üldine kuritegevuse langus on suures osas seletatav eelmise aasta algusest jõustunud karistusseadustiku muudatustega, millega tõsteti varavastaste süütegude puhul kuriteo piir varasema 64 euro asemel 200 euroni,“ selgitab Maria-Elisa Tuulik justiitsministeeriumist.

Karistusseadustiku revisjoni muudatused jõustusid 1. jaanuaril 2015. „Varavastaste süütegude puhul tõusis väärtegude ja kuritegude piir seoses miinimumpäevamäära tõusmisega 3,2 euro pealt 10 eurole. Nimelt kehtestati 3,2-eurone ehk 50-kroonine määr 2001. aastal, ning seoses inflatsiooniga oli muutunud järjest madalamaks väärtuse piir, kust algas kriminaalvastutus ning sellevõrra väiksemaks ka karistus,“ lisab Tuulik.

Paljuski tänu karistusseadusliku muudatustele vähenes kuritegevus Aegviidu vallas, Anija vallas, Harku vallas, Jõelähtme vallas, Keila linnas, Keila vallas, Kernu vallas, Kiili vallas, Kuusalu vallas, Padise vallas, Paldiski linnas, Rae vallas, Saku vallas, Saue linnas, Saue vallas, Tallinna linnas ja Viimsi vallas. Nissi vallas jäid numbrid samaks, ent Kose vallas, Loksa linnas, Maardu linnas, Raasiku vallas ja Vasalemma vallas oli märgatav kuritegevuse tõus.

Kus on kriminaalseim?

Kui koostada pahategijate pingerida kuritegude üldarvu järgi, järgnesid 2015. aastal Tallinnale (13 365 kuritegu) Maardu linn (434), Rae vald (356), Viimsi vald (250), Harku vald (231), Saue vald (177), Keila linn (159), Saku vald (156), Jõelähtme vald (130), Paldiski linn (114), Kose vald (105), Keila vald (98), Kuusalu vald (92), Anija vald (89), Vasalemma vald (81), Raasiku vald (77), Loksa linn (73), Saue linn (54), Nissi vald (47), Kiili vald (45), Kernu vald (43), Padise vald (34) ja Aegviidu vald (6). 117 kuriteo puhul ei määratletud, millises omavalitsuses see toimus.

Kas Tallinn on tõesti kõige kriminaalsem ja Aegviidu kõige vooruslikum? Kui vaadata kuritegude arvu tuhande elaniku kohta, on pilt mõnevõrra erinev: esikoha pälvib Vasalemma vald (31,32), kellele järgnevad Tallinna linn (30,76), Paldiski linn (28,83), Maardu linn (27, 48), Loksa linn (26,50), Rae vald (23,51), Kernu vald (21,54), Jõelähtme vald (21,15), Keila vald (20,67), Padise vald (19,66), Saue vald (17,71), Harku vald (17,41), Saku vald (16,80), Raasiku vald (16,34), Keila linn (16,29), Nissi vald (16,21), Anija vald (15,65), Kose vald (14,78), Kuusalu vald (13,96), Viimsi vald (13,76), Kiili vald (9,58), Saue linn (9,23) ja Aegviidu vald (8,27).

„Täpseid uuringuid kuritegevuse põhjuste väljaselgitamiseks ei ole Vasalemma vallas tehtud, kuid hinnanguliselt on need põhiliselt samad mis kogu Eestis – tööpuudus, majanduslikud raskused, sotsiaalsed probleemid, alkoholi liigtarvitamine,“ arvab Vasalemma vallavanem Mart Mets.
Vallavanema sõnul on Vasalemmas tegemist peamiselt varavastaste ja isikuvastaste kuritegudega. „Me ei võitle kuritegevuse vastu, jätame selle politsei- ja piirivalveameti privileegiks. Vallavalitsus aitab kaasa inimeste sotsiaalsete probleemide lahendamisele, suuname inimesi Töötukassa kaudu koolitustele jne,“ selgitab Mets.

Aegviidu puhul mängib olulist rolli väikese omavalitsuse sotsiaalne kontroll. Oma inimesi tuntakse hästi. Tuleb arvestada veel statistilist kõikumist. Kui mullu oli Aegviidus kuritegusid vaid 6, siis 2012. aastal tervenisti 42.

Lahendus aastatega

„Kriminaalasjad on väga erinevad – mõnel juhul on võimalik kuritegu lahendada kiirmenetluses loetud päevade jooksul või mõnel juhul võtab asi aega aastaid. Kõik sõltub konkreetse kuriteo asjaoludest,“ selgitab Kaarel Kallas Põhja ringkonnaprokuratuurist. Menetluse keskmine pikkus on kuus kuud.
Millised Harjumaa eelmise aasta kuriteod paistsid silma erilise jõhkrusega? Kallas toob välja kolm juhtumit.

Kernu vallas Maasika suvilakooperatiivis elanud Natalja Martanova tappis 2015. aasta mais noahoobiga oma ema. Kuriteo tegi iseäranis küüniliseks asjaolu, et see leidis aset emadepäeval.
Tallinnas ja Viimsis tegutses aastaid Rene Kuljuse nimeline pedofiil, kes pani poisikeste suhtes toime seksuaalkuritegusid. Harju Maakohus mõistis ta vangi detsembris 2015.

Inimeste õigustunnet raputas ka mais 2015 Tallinna-Narva maantee 19. kilomeetril toimunud avarii, mille käigus roolijoodik Kristjani süül hukkus ühekuune beebi. Kohtuveskid ei ole Kristjani osas lõplikku otsust veel teinud – see tuleb käesoleva veebruari lõpus.

Harju maakonda jäävatest kriminaalidest oli eelmise aasta lõpu seisuga Tallinna vanglas 864 kinnipeetavat, neist 96 avavanglas, mis asub Maardus. Harku ja Murru vanglas oli kokku 163 kinnipeetavat.

Enim varguseid

Milline kuriteo liik oli mullu aga domineeriv? Kõige enam himustatakse omale ligiinimeste vara.
Kui me võtame peamised kuriteod liikide kaupa, oli mullu Harjumaal (ilma Tallinna linnata) varavastaseid süütegusid 1318, isikuvastaseis süütegusid 761, liiklussüütegusid 436, avaliku usalduse vastaseid süütegusid 84, avaliku rahu vastaseid süütegusid 83, rahvatervisevastaseid süütegusid 77, majandusalaseid süütegusid 68, üliohtlikke süütegusid 55, õigusemõistmisevastaseid süütegusid 31, süütegusid perekonna ja alaealiste vastu 29.

Harjumaal oli ametilaseid süütegusid 9, kaitseväeteenistusalaseid süütegusid 8, keskkonnavastaseid süütegusid 6, poliitiliste ja kodanikuõiguste vastaseid süütegusid 4, intellektuaalse omandi vastaseid süütegusid 3, riigivastaseid süütegusid 2.

Eestis tervikuna

2015. aastal sooritati Eestis kokku 32 575 kuritegu. Seda oli 14 protsenti vähem kui aasta varem.
Eestis tervikuna oli varavastaseid süütegusid 14 966, isikuvastaseid süütegusid 7044, liiklussüütegusid 4 013, avaliku usalduse vastaseid süütegusid 1764, rahvatervisevastaseid süütegusid 1372, avaliku rahu vastaseid süütegusid 1069, õigusemõistmisevastaseid süütegusid 602, süütegusid perekonna ja alaealiste vastu 508.

Ametialaseid süütegusid sooritati Eestis mullu 401, üliohtlikke süütegusid 315, majandusalaseid süütegusid 294, poliitiliste ja kodanikuõiguste vastaseid süütegusid 160, keskkonnavastaseid süütegusid 22, intellektuaalse omandi vastaseid süütegusid 21, kaitseväeteenistusalaseid süütegusid 12.