Rahvakalendris on jaanipäev iidne püha, mida peetakse jaanituledega. Tulel arvatakse pööriajal olevat eriti puhastav vägi, päevad on pikimad ja ööd lühimad, päike on keskpäeval taevas kõige kõrgemal ja tema jõud suurim.
Vanarahvas ütles, et päike on pesas ja käes on „suured päevad“. Seetõttu on eestlased pööripäeva aega põliselt nimetanud teisiti: suured päevad, leedopäev, suvine päevapesa, pesapäev, päiväkäänäk jt.
Lisaks sellele, et 23. juuni on jaanilaupäev, tähistatakse siis alates 1934. aastast ka võidupüha, kuna 23. juunil 1919 said Eesti väed Võnnu lahingus võidu Landeswehri üle.
18 ja pool tundi valgusaega
Kõige pikem päev Eestis päikesevalguse kestuse järgi 2025. aastal on laupäeval, 21. juunil, kui Tallinnas tõuseb päike kell 4.04 ning loojub kell 22.38. See tähendab umbes 18 ja pool tundi valgusaega. Mitte et ülejäänud ajal täispimedus valitseks, sest päike ei kao horisondi pealt kuigi kaugele, kuid aeg on selline, kui pole ei pime ega valge.
Kõige lühem päev 2025. aastal on pühapäeval, 21. detsembril, kui päike tõuseb hommikul alles kell 9.17 ja loojub juba kell 15.20, mis tähendab, et tuttavat päikesevalgust on umbes kuus tundi.
Rahvakalendri andmebaasist folklore.ee võib lugeda, et kuna jaanipäeva tähistamine mahub kahte päeva, võib seda pidada eestlastel traditsioonide poolest rikkaimaks tähtpäevaks. See on ühtlasi nii töö- kui ka peotähtpäev, lisaks iseloomustab jaanipäeva veel aastajaotuse pöördelistele momentidele omane maagiliste menetluste rohkus.
Mida kodus teha?
Rahvakultuuri uurija Ahto Kaasiku sõnul tähistavad leedopühad uue aja algust ning nende tavad ja tarkused on mõeldud algava aja tervise, edenemise ja muu õnne loomiseks.
„Kui jõulupühadel luuakse kogu aasta õnn, siis suurtel päevadel on mõju aasta teisele poolele. Esivanemad on öelnud, et jaaniöö on suur rõõmupüha,“ ütleb Kaasik.
Eestlased on pööripäeva aega põliselt nimetanud teisiti: suured päevad, leedopäev, suvine päevapesa, pesapäev, päiväkäänäk jt.
Maavalla koda (maavald.ee) kirjutab, et suured päevad on parim aeg saunavihtade tegemiseks ja ravimtaimede kogumiseks. Jaanilaupäeval tuleks koristada toad ja pesta põrandad, tuua tuppa kased ja lilled. Tuleks käia saunas, pidurõivad selga panna, tüdrukutele ja neidudele lillepärjad pähe asetada.
Vanasti ümbritseti tulekoht maasse pistetud kaseokstega, kaskedega ehiti ka kiik. Kaasik soovitab kaskedega ehtida ka auto, kuid tule juurde minna võimalikult pikk maa jalgsi.
Rahvaluuleteadlane Matthias J. Eisen on kirjutanud raamatus „Jaaniraamat“ (1899): „Jaanipäevale, õigem Jaaniööle paneb pärja pähä Jaanituli. Jaanipäeva pruugid avaldavad meile kas õnne otsimist ehk hädast ärapeasmist, Jaanituli selle vasta näitab meile tähtsa aja lõbulist külge.“
Olgu piimatoidud aukohal!
Maarahva traditsiooni järgi peaks jaanitulele minema kõik, kel jalg kannab.
„Esiteks seepärast, et leedotulel käimine toob suurt tulu ja teiseks seepärast, et leedotulel käimata jätmine võib kaasa tuua õnnetuse,“ kirjutavad teadjad maavalla kojas. Vana tava on käia pärast lõkke süütamist kolm korda päripäeva ümber tule, et suurendada selle mõju.
Jaanipäeva pühadetoitude seas peaks aukohal olema piimaroad, nagu juust, sõir, või, kodujuust, jogurt ja jäätis. Pühadetoidud on ka munad, kodused saiad, leivad ja pirukad, rannarahval ka kalaroad. Jaanijook on õlu ja kali. Söömaaeg peetakse tule ääres. Enne söömaasumist on perenaised andnud tulele või talu pühapaika jaanikahja ehk andi.
„Sööge, jooge, olge rõõmsad, hüpake üle tule ja hõisake julgesti, sest seegi on jaaniõhtu pühitsemine. Pidage vaid meeles, et tuli ei salli purjus ega kurja inimest. Jutustage vanu lugusid ja pärimusi, mõistatage, laulge, mängige murumänge, kiikuge, mängige pilli ja tantsige,“ soovitab rahvakultuuriteadlane Ahto Kaasik.
Traditsiooniks on otsida jaaniusse ja sõnajalaõit ning minna lähimale allikale silmi pesema, sest jaaniööl arvati kõik allikad olevat tervendava väega. Ebatavalist mõjujõudu on omistatud rohule tekkinud jaanikastele, mis pidi andma hea tervise. Ennustuse saamiseks tuli aga padja alla panna üheksast taimeliigist pärg.
24. juuni on samuti püha. Siis ei tehta tööd. Tavaks on käia omaste kalmudel. →
VANARAHVA TARKUS
Mida teha, mida mitte?
Suve alguse päeval – nõndanimetatud pesapäeval ei tohi kangaid välja pleekima jätta, peab riie kergeks tegema.
Risti
Kui päiväkäänäkun päiva näis, sis saa hää suvi.
Otepää
Kui pööripäival niigipalju päevapaistet ilma om, kui mees obese sälga saab karata, siis saap sel aastal hää suvi.
Rõngu
Kui suise pööriba omiku päike pardast (pilvedest) tõuseb, tuleb eina lõppus vihma.
Kihelkonna
Kui suise pööriba õhta päika parda läheb (pilvedesse loojub), peksab rage valmis rugi maha.
Kihelkonna
Kui suvisel pööripäeval selge ilmaga ajaääred virvendavad, siis on hea kalasaak.
Tallinn
Kui on suured päevad kuivad, siis tuleb kuiv suvi.
Jõhvi
Peale pööripäeva tuleb vihma, ei ole kuivaga juttugi.
Võnnu
Kui suvisel pööripäeval sajab vihma, tuleb niiske suvi.
Karja
Pööripäevast kolmas päev sadas terve päev, see tähendab, et sygisepoole sajab nii mis myriseb.
Kose
Kui suvel pööripäeva ajal vihma tuleb, siis rasvased jõulud.
Haljala
Kust poolt tuul pööripäivä, sält puhub kõgõ suvõ.
Põlva
Kui suvisel pööripäeval puhub tuul lõunast, tuleb soe suvi.
Rannu
Kui Pyäripäävä tuul oo põhjass, suab kylm suvi.
Kodavare
Kostpuult suvine pööripäiva tuul, sinnapuule minnäs kuhja otsast maha, sõs ei ole kuhjal päätykke (ei võta vett sisse).
Tarvastu
ALLIKAD: Johann Mattias Eisen „Jaaniraamat“, Mall Hiiemäe „Eesti rahvakalender VI“.
