2024. aasta tõotab purustada senised tormikahjude rekordid – juba praeguseks on tormikahjusid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga registreeritud 43% rohkem. Suure panuse andsid nii juuni kui ka augusti alguse tormid.

„Aasta-aastalt tekitavad tormid Eestis üha rohkem pahandust ning reaalsus on see, et iga järgnev aasta toob uued tormikahjude rekordid. Kuigi värskelt möllanud tormi ja suurte sadude kahjude hüvitamine alles käib, on juba praegu makstud hüvitiste summa kolmandiku võrra suurem kui aasta varem,“ kõneles Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden. Seni suurimad kahjud ulatuvad 6000 euroni ning viimase aasta keskmine tormikahju suurus on 1405 eurot.

Enim kahjusid Harjumaal

Seesami värske ülevaate andmeil püsib kahjustada saavate esemete nimekiri igal aastal väga sarnane, hoolimata sellest, et tormihoiatusi ja -soovitusi jagavad nii päästeamet kui ka kindlustusseltsid. Enim saavad kahjustada hoonete katused ja piirdeaiad, eriti sellised, mis on juba enne tormi täbaras seisus, samuti erinevad katusealused, hoovis asuv vara nagu batuudid, aiamööbel ja robotniidukid. Kahjude peasüüdlaseks on tavaliselt murduvad puud, mis kahjustavad näiteks eluhoone katust või terrassi.

„Sagedased on ka juhtumid, kus tuul lennutab aknasse hoovis olevaid esemeid, näiteks kinnitamata batuudi, aiamööbli või kortermaja rõdul ketiga ripptooli. Kahju pole alati tohutult suur, aga ebamugavust põhjustab küll ja sellised juhtumid saaks päris kerge vaevaga ära hoida,“ kõneles Gilden.

Peamiste kahjupiirkondadena tõi ta välja nii Tallinna ja selle lähiümbruse, kus tormidest on saanud sel aastal räsida enim majapidamisi.

Pikaks päevaks või nädalavahetuseks kodust lahkudes soovitatakse seinakontaktist välja tõmmata see koduelektroonika, mis püsivalt elektrit ei vaja.

Tormikahud moodustavad arvuliselt pea 5% kõikidest kahjudest ning kahjukäsitlejad toimetavad nendega igapäevaselt, sest kahjusid põhjustavaid tugevaid tuuleiile on piirkonniti ka siis, kui suurt hoiatust meedia kaudu ei anta.

Äike armu ei anna

Tormidega kaasneb tihtilugu ka äike ning sel puhul saab rääkida kahest suuremast kahjude grupist: tulekahjud ning liigpinge tagajärjel tekkivad seadmekahjud.

„Äike põhjustab igal aastal inimestele arvestatavat rahalist kahju ka hooneid süütamata. Näiteks said ühel meie kliendil värskelt kahjustada erinevad kodumasinad ja kahju küündis üle 5000 euro. Ka päikesepaneelidele ja nende juurde kuuluvatele seadmetele tekkinud kahjud on mitmel korral ulatunud 10 000 euroni,“ tõi Gilden välja äikese põhjustatud kahjud. Kahjustada võib saada ka näiteks soojuspumpade ja valveseadmete juhtimisfunktsioone täitev elektroonika.

„Koduomanik võiks üle vaadata, kas ja millistel tingimustel hüvitab kindlustus need kahjud, kus seade on jäänud äikese perioodil seinakontakti ja saab liigpinge tagajärjel kahjustada ning kas hoonet teenindavate seadmete puhul on hüvitamistingimustes erisusi,“ andis Gilden nõu.

Pikaks päevaks või nädalavahetuseks kodust lahkudes soovitatakse seinakontaktist välja tõmmata see koduelektroonika, mis püsivalt elektrit ei vaja. Samuti ei ole äikese ajal mõistlik laadida telefone, arvuteid, jalgratta akusid jms. Kaitsmetest või peakaitsmest voolu välja lülitamine on samuti üks viis riski maandamiseks, mida soovitab ka päästeamet. →