Tänapäeva tööturul on töötajate tervis ja heaolu järjest olulisemad, mistõttu sellele pööravad üha enam tähelepanu ka ettevõtted ja asutused. Harju Elu võttis vaatluse alla, kuidas töötajate tervist toetatakse.
Tööandja huvides on see, et töötajad oleksid terved ja panustaksid maksimaalselt oma aja, teadmiste ja kogemustega ettevõtte edusse. Selleks peab tööandja tagama töötajatele nõuetekohased töötingimused ning vajalikud ja sobivad töövahendid, unustamata seejuures nende tervist.
Ka töötajad jälgivad tööandja valikul aina rohkem seda, milline on ettevõtte boonuste pakett ning kas ja kuidas töötajate tervisesse panustatakse. Aastast 2025 saavad tööandjad hüvitada kuni 400 euro eest aastas järgmiseid tervisega seotud kulusid: taastus-, hamba- ja psühholoogiline ravi, füsioteraapia või logopeediline abi, sertifitseeritud spetsialistide pakutav toitumisnõustamine, samuti spordi ja massaažiga seotud otsesed kulud.
Kui hüvitis ületab 400 eurot aastas, tuleb tööandjal maksta erisoodustusmaksu. If Kindlustuse tervisekindlustuse riskijuhi Cloe Lusenbergi sõnul on 400-eurone maksuvaba soodustus kahjuks juba ammu ajale jalgu jäänud. Näiteks meie naaberriikides Lätis ja Leedus on need summad vastavalt 750 eurot ja 25% brutopalgast.
„Samas on oluline märkida, millised kulud siia alla ei kuulu, ja need on eriarsti vastuvõtud, uuringud, protseduurid, haiglateenused, ravimid, veeniravi, profülaktika, raseduse ja sünnitusega seotud kulud jne,“ ütles Lusenberg. Seetõttu soovitab ta ettevõtetele tervisekindlustuse lahendust, millega töötajad saavad ravikindlustuse paketi kindlustuskaitsed limiitidega 10 000–20 000 eurot fikseeritud kindlustusmakse eest 200–400 eurot aastas töötaja kohta. Ent siit jääb välja sportimise toetamine, mida paljud ettevõtted soovivad pakkuda.
Eesti Energia pakub paindlikke pakette
Eesti Energia tervisedenduse juht Jete Elisabeth Sellenberg (pildil) ütles, et ettevõtte eesmärk on pakkuda kõigile oma töötajatele Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas laia valikut võimalusi, et aidata neil hoida ja parandada tervist, luua positiivne töökeskkond ning edendada meeskonnavaimu.
„Ka väikesed heaolule suunatud sammud võivad lõpuks aidata kaasa harjumuste kujundamisele ning teadmiste edasi kandumisele töötaja lähedastele,“ ütles Sellenberg.
Eesti Energia töötajatel on võimalus valida meelepärane heaolupakett, mis sisaldab tervisekindlustust ja/või Stebby platvormi kompensatsiooni. Stebby platvormil saab nt treeningsaali või massaažipääsmeid soetada. Tervisekindlustus hüvitab eriarstide, sh vaimse tervise spetsialistide vastuvõtud ning katab ka uuringute, protseduuride, hambaravi ning näiteks prillide ostuks tehtud kulu.
„Seega on heaolupaketid paindlikud ning lähtuvad töötaja soovist kas tervist hoida, trenni teha või neid mõlemaid omavahel kombineerida,“ selgitas Sellenberg.
Eesti Energia töötajad on tema sõnul spordi- ja terviseteenuste kasutamisel väga aktiivsed ning igapäevane huvi erinevate hüvede vastu on üha kasvav.
„Huvi kinnitab nii spordikompensatsiooni kasutajate arvu tõus kui ka tervisekindlustusega liitunud töötajate kahekordistumine kahe aasta jooksul. Tänaseks on Eestis tervisekindlustuse võimalusega liitunud 4000 töötajat,“ lisas Sellenberg.
Samuti on töötajatel võimalus osa saada nii rahvaspordisündmustest kui ka organisatsioonisisestest spordivõistlustest. Peale füüsilise tervise eest hoolitsemise toimuvad regulaarselt ka vaimse tervise seminarid ja töötoad.
„Populaarseimaks sündmuseks on kujunenud tervisefoorum, kus on terve päeva vältel võimalik vaimset tervist hoidvaid nippe õppida. Täiendavalt on kontorites ja objektidel venitusalad, siseterviserajad, lauatennis, noolemäng, massaažitoolid ja muud tervist toetavad võimalused,“ kõneles Sellenberg.
Tallink korraldab heaolukuud
AS-i Tallink Grupp kommunikatsioonidirektori Meelis Kompuse (pildil) sõnul on töötajate füüsiline ja vaimne tervis ettevõttele väga oluline, kuna inimesed on ettevõtte peamine väärtus ja vara.
„Kui on õnnelik Tallinki töötaja, siis on rõõmus ja rahulolev ka meie külaline hotellis, laevadel ja mujal. Näeme seda seost väga selgelt oma töörahulolu-uuringute ning klientide tagasiside kõrvutamisest,“ ütles Kompus.
Kõik Tallinki töötajad läbivad kohustusliku tervisekontrolli, sest merel töötavatele inimestele kehtivad kõrgendatud nõudmised.
Tallink pakub oma töötajatele mitmekülgseid soodustusi nii merel kui ka maal, näiteks on Tallinki hotellide jõusaalid ja laevas saunad töötajatele kasutamiseks; spaahotellis on ujumisvõimalus ning on ka terviserada läbi kümne korruse.
Sportimas saab käia Tallinki tennisekeskuses ning juba 2015. aasta sügisel loodi Tallinki spordiklubi. „Korraldame töötajatele heaolukuud, mis sisaldab vaimse tervise loenguid ja füüsilise tervise turgutamise võimalusi. Igal sügisel pakume võimalust vaktsineerimiseks,“ märkis Kompus.
„Laiemalt vaadates on olukord Eestis kahetine, kui räägime näiteks liikumisest. Ühelt poolt on regulaarselt kord nädalas liikuvate inimeste arv aastatega kasvanud, ulatudes umbes pooleni elanikkonnast, teisalt jääme veel kaugele maha Põhjamaadest, kus regulaarselt liikuvate inimeste arv on üle 70%,“ lisas Kompus.
Tasuta puuviljad ja ergonoomika LHV-s
LHV töökeskkonna partneri Herdis Jenseni sõnul pakub ettevõte töötajatele mitmekülgset tuge, mis hõlmab nii vaimset kui ka füüsilist tervist. See hõlmab Stebby kompensatsiooni, mida saab kasutada spordiklubide, treeningute või taastusraviteenuste eest tasumiseks, aga ka tervisekindlustust kõikidele töötajatele, sh vaimse tervise tuge.
Lisaks korraldab LHV töötervishoiu ülevaatusi ja ühistreeninguid ning pakub põhjalikumat terviseauditit üle 40 aasta vanustele töötajatele.
Jenseni sõnul on olulisel kohal töökoha ergonoomika – tõstetavad lauad, reguleeritavad töötoolid jms. Töö juures pakutakse tasuta puuvilju, kohvi ja teed.
„Paindlik töökorraldus aitab vähendada stressi ja toetab paremat töö- ja eraelu tasakaalu,“ lisas Jensen. Tervise- ja sporditoetust kasutab suur osa LHV töötajatest.
Üldises pildis pöörab Jenseni sõnul üha enam tööandjaid tähelepanu töötajate heaolule ning eriti vaimse tervise teemad on saanud rohkem nähtavust, kuid samas pole paljudes väiksemates ettevõtetes või riigisektoris ressursse süsteemseks lähenemiseks. Riik saaks veel nii mõndagi ära teha – enamik Eesti ettevõtteid on väike- või mikroettevõtted.
„Näiteks võiks riik kaaluda tööandjate tervisedendamise kulude osas soodsama maksukäsitluse laiendamist. Praegu on sporditoetuse piirmäär hea algus, aga näiteks vaimse tervise teenuste, toitumisnõustamise või tööpsühholoogia kulude soodsam maksustamine annaks ettevõtetele suurema võimaluse panustada töötajate heaolusse,“ kõneles Jensen. Samuti võiks riik tema hinnangul investeerida teadlikkuse tõstmisse ja pakkuda väikeettevõtetele praktilisi juhiseid või tuge töötajate heaolu toetavate programmide loomiseks.
TLT pakub ka massaažitoole ja loenguid
Tallinna Linnatranspordi AS lähtub TLT personalidivisjoni juhi Maigi Raukase (pildil) sõnul põhimõttest, et terve ja tasakaalus töötaja on tugeva linnatranspordi selgroog. „Seetõttu panustame süsteemselt nii füüsilise kui ka vaimse heaolu toetamisele,“ kinnitas Raukas.
Ka TLT pakub Stebby tervisetoetust, mille kaudu saavad töötajad ise valida sobivaid tervise-, liikumis- või taastumisteenuseid.
Ettevõtte suuremates depoodes on massaažitoolid, mis on mõeldud eelkõige sõidukijuhtidele lühikeseks taastumiseks ja lihaspingete maandamiseks.
„Lisaks planeerime rajada uute lõppjaamade juurde välijõusaale ja oleme rattaga liiklejatele paigaldanud rattamajad, ikka selleks, et soodustada ja muuta mugavamaks rattaga tööle liikumist,“ ütles Raukas.
Ka vaimset tervist toetatakse aktiivselt.
„Korraldame teadmiste hommikuid kõigile töötajatele, kus käsitletakse teemasid nagu toitumine, liikumine, uni ja stress. Vaimset tervist toetame psühholoogiteenusega, mis on töötajatele kättesaadav usalduslikult ja vajaduspõhiselt,“ kõneles Raukas.
Töötajate huvi kasvab Raukase sõnul aasta-aastalt. Pea 1000 TLT töötajat on aktiivsed Stebby kasutajad. Vaid paar aastat tagasi oli kasutajaid 500. Samuti on tugevas kasvutrendis erinevatel spordivõistlustel osalejate arv.
„Töötajad hindavad eriti kõrgelt võimalust ise valida, kuidas nad oma tervise eest hoolt kannavad – see paindlikkus on olnud võtmetegur osaluse juures,“ lisas Raukas.
Eestis on tema hinnangul inimeste teadlikkus tervislikest eluviisidest viimastel aastatel kindlasti märgatavalt kasvanud ning see kajastub nii tööandjate lähenemises töötajate heaolule kui ka töötajate ootustes tööandjale. →
HEA TEADA
Vaimse tervise mõju kohta töökohal
Paljude Euroopa riikide töökohtadel on vilets vaimne tervis siiski märkimisväärne ja kasvav trend.
25% eurooplastest kogeb elu jooksul vähemalt korra vaimse tervisega seotud probleeme.
27% (ehk kokku 93 miljonit inimest) Euroopa täiskasvanud rahvastikust kannatab vaimse tervisega seotud probleemide all.
Vaimse tervise häirete põhjustatud kulusid hinnatakse Euroopas 240 miljardile eurole aastas.
Otsesed kulud, nagu näiteks ravikulud, moodustavad sellest summast alla poole. Suurem osa (136 miljardit eurot) tuleneb tootlikkuse vähenemisest, mille põhjuseks on muu hulgas haiguse tõttu puudutud päevade arv.
Kogu Euroopas on tööstressi ja muude vaimse tervise probleemide tõttu töölt puudutud päevade arv, töötuse tase ja pikaajaliste haigushüvitiste maht kasvanud. Iga kümnes pikaajaline terviseprobleem või töövõimetusjuhtum on tingitud vaimsetest või emotsionaalsetest häiretest.
Euroopa Liidus sooritatakse aastas 58 000 enesetappu. Võrdluseks: liiklusõnnetustes hukkub 50 700 inimest aastas.
Allikas: Tervise arengu instituut
