Viimsi ettevõtlikud daamid valisid augustis valla aasta naiseks Tiiu Valmi. Kuus aastat kohalikku raamatukogu juhtinud Valmi suurim teene on asutuse kolimine kitsastest ruumidest Haabneemes asuva kaubanduskeskuse avaratesse saalidesse.
8. septembril vastas Tiiu Valm veidi vähem kui aasta avatud uues raamatukogus Harju Elu küsimustele.
Olete maakonna ühe suurema omavalitsuse aasta naise tiitlit kandnud mõne nädala. Kuidas tunnustuse vastu võtsite?
See tuli mulle üllatusena. Aga väga meeldiva üllatusena. Nominendid, kes olid esitatud, on tublid viimsilannad. Aga seekord otsustati, et mina väärin seda nimetust. Meeldiv tunnustus, sest ega raamatukogu ei tulnud Viimsisse lihtsalt. Selle taga on suur töö ning seepärast jagan tunnnustust kõikide kolleegidega.
Tänaseks on pandud tähele, et raamatukogu on Viimsis hoopis teistsugune, kui näiteks aasta tagasi. 2019. aasta hilissuvel töötasime veel Kesk tee 1, Rannapere Pansionaadi teisel korrusel, kus olid väga kitsad tingimused.
Kui kiirelt mullu ületulek käis?
Arhitektid ehk Bob OÜ, DokoInterior ja Agabus Arhitektid Mattias Agabus, Anne Määrmann ja Kristi Prinzmann, hakkasid tööle veebruaris 2019. Ehitajad, OÜ Astlanda Ehitus juba paar kuud hiljem ehk aprillis. Vana kogu sulges lugejatele uksed novembris, 5. detsembril olid siin uutes ruumides juba esimesed lugejad sees. Tollel päeval käis kogust läbi tuhatkond inimest. Enne jõulu ehk 20. detsembril oli pidulik avamine. Pinget jätkus. Aga nüüd on rahulikum aeg.
Kellele oleksite ise valla aasta naise tiitli andnud?
Ma ei hakka seda nimeliselt ütlema, sest kõik nominendid on tublid. Minagi tunnen mitmeid, kellega oleme koostööd teinud. Ja teeme edaspidigi. Eks see on žüriidel ja komisjonidel keeruline otsustada, kes on just see õige. Olen ise ka nii mõneski komisjonis osalenud. Keegi jääb ikka tiitlist (tiitlitest) ilma. Aga ütlen lohutuseks, et palju aastaid on veel ees. Tuleb olla jätkuvalt tubli.
Räägime veel raamatukogust. Kui palju teil kolleege on?
Oleme avatud kõikidel nädalapäevadel, kaasa arvatud pühapäeval. Enne oli meid kaheksa, nüüd minuga kokku kaksteist. Üks koht on veel täitmata. Ootame kollektiivi huvi- ja kultuurijuhti, sest see maja peab elama. Raamatukogus on kaks saali sh sajakohaline kontserdisaal. Lisaks tegevustoad, stuudiod, esitlus- ja kohtumisruumid jms.
Loodan, et aastaga on need pettunud jutud, et Viimsi raamatukogu kolitakse kaubanduskeskusse, vaibunud?
“Uskumatu tõesti!? Raamatukogu kolitakse kaubanduskeskuse endisesse ehituspoodi”. Need jutud vaibusid juba novembris, kui meil oli kolimise ajal käest-kätte raamatute kett. Toona said ka esimesed külalised vaadata uusi ruume. Siis juba imestati ja kiideti.
Siin on palju võimalusi. Ehk tavaline raamatukogu teenindus, üritused, lastele omaette maailm teisel korrusel jne. Võrdlusmomenti ei saa üldse tekkidagi. Näiteks lastele oli vanas kohas vaid üheksa ruutmeetrit (!), siin on neile 500 ruutmeetrit. Olemas on mängu-, lugemis- ja õpinurgad.
Raamatud ei kao küll mitte kunagi ära.
Paiknemine kaubanduskeskustes on raamatukogudes ilmne trend. 1992 olime just tulnud ENSV-st ning ma käisin väga palju Soomes õpireisidel. Sama aasta veebruaris alustasin tööd kultuuriministeeriumi nõunikuna. Toona pidid paljud kogud enda vanadest ruumidest välja kolima, sest need tagastati omanikele. Siis oli ka tarvis nuputada, kuhu kolida. Vahepeal viis elu mind tööle mujale, kaasa arvatud Rahvusraamatukogusse. Nüüd Viimsis toimetades avastasin, et Soomes on aastatega raamatukogud kolinud (kus vähegi võimalik) ostukeskustesse. Nendes keeb elu. Kõikidel on kiire, kaasa arvatud soomlastel ja eestlastel. Teenuseid soovitakse saada ikka ühest kohast ja kiiresti.
Viimsis elab üle 25 000 inimese, kogul on praegu üle 13 000 registeeritud lugeja. Meil on 80 000 teavikut erinevatel infokandjatel. Kõigile on meeldiv üllatus, et siin on rahvarohke. Siin asub ju nelinurk, kus on mitu suurt keskust kauplustega, suured parklad, apteegid, lillepood, juuksur jne. Siin on aleviku ja kogukonna süda.
Te ise olete ilmselt väga suur lugeja? Kujutan ette, et jõuate läbi töötada enamuse kogusse saabuvast uudiskirjandusest.
Ei, kaugel sellest. On teisigi huvialasid, näiteks aiandus maakodus, teater ja kino. Kuigi minu kvaliteetaeg on see, kui ma sõidan Tallinnast bussiga Viimsisse või tagasi, siis saan bussis lugeda. Viimasel kümnel aasta olen hakanud tundma sügavat huvi just kriminaalkirjandusest. See hoiab mõtte värske. Loen ka erinevaid elulugusid, kust selgub palju põnevat. Viimati näiteks Olav Osolini elulugu.
Olen kunagi ammu läbinud ka kiirlugemise kursuse. Ja mõne vähem huvitava raamatuga saab seda rakenda.
Olete juhtinud ka Rahvusraamatukogu ning seda pärast legendaarse Ivi Eenmaa pikka ametisolekut?
Selle koguga olin esimesel perioodil seotud aastani 1992, kui olin osakonnajuhataja. Aitasin osakonnal Toompealt Tõnismäele kolida.
Hiljem töötasin kultuuriministeeriumi nõunikuna. Kui Ivi Eenmaa valiti Tallinna linnapea ametisse (aastal 1997 – toim.), siis olin umbes aasta kahes ametis. Ehk nõunik ja raamatukogu juhi kt. Hiljem valis nõukogu mind kahel ametiajal peadirektoriks. Olin ametis üle kümne aasta.
Ma ei kujutanud ette, milline see maja seestpoolt n-ö uste tagant välja näeb. Mulle avanes ühelt poolt lohakalt ehitatud hoone. Samuti polnud majandamine kuigi ökonoomne. Igal aastal oli kogu maja juulikuus suletud, et teha hädapärasemaid remonditöid. Kogu maja pind on üle 50 000 ruutmeetri, Viimsis on pinda “vaid” 2200 ruutmeetrit.
Kuidas ja kuhu edasi trükiste maailmas? Kas peatselt loeme kõiki tekste ainult arvutist või e-lugerist?
Raamatud ei kao küll mitte kunagi ära. Siin on ju kaua ennustatud, et e-raamat jne. E-raamatuid loomulikult loetakse, aga ühe asja peame endale selgeks tegema: e-raamatute levikut piirab autoriõigus. Sa võid osta Rahva Raamatust ühe teose õigused ja seda igavesti lugeda.
Näiteks Tallinna keskraamatukogus on e-raamatute süsteem Ellu. Nad ostavad näiteks kümne teose litsentsid. Kümme esimest lugejat saavad neid kasutada, hiljem tuleb taas uued õigused osta. E-raamatute litsentse müüvad kirjastused aga tunduvalt kallimalt, kui paberraamatul. Kogesin seda isiklikult, kui töötasin kirjastuses. Inimesed eelistavad ikka teoseid paberil. Trükitud raamat oli, on ja jääb. Ja raamatukogud muutuvad inimestele aina tähtsamaks.
