„Meie ümber praegu toimuv soosib hirmusid, tekitab stressi. Hoidkem teadlikult positiivset energiat. Kui me kogu aeg viskleme hirmudes, oleme kergesti mõjutatavad ka erinevatest viirustest ja kergem saak kroonilistele haigustele.“ Nii kõneleb terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav.

Liis, miks hakkasite tegelema terviseteemadega?

Tudengina tekkisid mul terviseprobleemid. Kuna ma tavameditsiinist ei leidnud mingit abi, hakkasin otsima muid võimalusi. Läksin õppima Annely Sootsi tervisekooli. Lisaks sellele uurisin kõike, mis puudutab inimkeha, füüsilist ja vaimset tervist, õppisin Eestis ja välismaal. Sain aru, et organismi ei saa segmenteerida ega väikeste osade kaupa ravida. Peame tegelema keha ja vaimu kui tervikuga. Laiemas mõistes tähendab see, et oleme inimestena osakesed energia üleüldises liikumises. Mida paremini energia liigub, mida paremini me oleme loodusega kooskõlas, seda tervemad ja tugevamad oleme nii vaimselt kui füüsiliselt. 

Te olete kirjutanud raamatu „Toida oma tervist“, peate paljude jälgijatega terviseteemalist blogi… Mis muredega inimesed kõige sagedamini teie poole pöörduvad?

Kõige tavalisemalt tahavad inimesed abi saada mõne spetsiifilise tervisemure puhul. Aga minu poole pöörduvad tihtilugu ka inimesed, kes tahavad midagi ennetada. Kes teavad, et neil on perekondlik eelsoodumus mõneks haiguseks. Suur rõõm on mul noorte üle, kes on küll üht-teist kuulnud tervislikust toitumisest, aga tahavad seda endale põhjalikumalt selgeks teha. Väga sageli pöördutakse minu poole kaalumuredega – see on üks paljudest spetsiifilistest terviseprobleemidest tänapäeval. 

Ka mina alustasin oma tegevust toitumisnõustajana, aga et praegu on mu tegevus palju laialdasem, eelistan ennast nimetada terviseterapeudiks. Toit on üks väike aspekt sellest, millele mu tegevus on suunatud. Ma ei alusta oma konsultatsiooni kliendile toitumispüramiidi tutvustamisega. Me kõik oleme nii erinevad, unikaalsed, geneetiliste eelsoodumustega, et näiteks seegi, kuidas me toitaineid omistame, milline on stressitaluvus – see on igaühel erinev. Just see unikaalsus määrabki ära terviku. Selle pärast räägin oma klientidele kõikidest nendest erinevatest aspektidest. Räägin tervikust.

Kui keegi tahaks muuta oma eluviisi tervislikumaks, millest tuleks alustada?

On ainult üks võimalus – alustada tuleb algusest. Tavaliselt üritab terviseteemaga alustaja mingit kallist toidulisandit leida, teine ennast ränga dieediga piinata. Sõnaga – minnakse kohe äärmustesse. Tegelikult tuleks üle vaadata kõige igapäevasemad olukorrad meie elus, tuleb läbi saada looduse ja iseendaga. Siinkohal tuletaksin meelde lahkunud teadjameest Gunnar Aarmat: 60% inimese õnnetundest on kinni kõrvade vahel, 10 % oleneb hingamisest, 10% liikumisest, 10% toitumisest ja 10% unest. Need kõik on üliolulised aspektid teel tervise, laiemalt heaolu poole. 

Me ei saa kuidagi muid regulatsioone korrastada, kui oleme kogu aeg näiteks kõrges stressis. Selle pärast võiks teel tervisele alustada näiteks õigel ajal magamaminekust. Unest oleneb, milline on meie stressitase järgmisel päeval. Kui unest jäi vajaka, siis on stressihormoon kõrge. Kui see on aga kõrge, teeme valesid valikuid toidu osas. 

Valime liiga palju magusat, saiakesi, krõpse – sõna otseses mõttes kräppi, mida me oma menüüs üldse tolereerima ei peaks. Nii et kõige elementaarsemad soovitused terviserajale pöörduvale inimesele: mine õigel ajal magama, ära aja südant enne und kloppima negatiivsete uudiste vaatamisega, õhuta tuba. Ja muidugi – ole kogu päeva vältel füüsiliselt aktiivne. 

Üks stressi alandamise tänapäevaseks võimaluseks on rohevannide võtmine ehk looduselt abi saamine. Me kasvame üles asfaldil, oleme väikesest peale mõjutatud elektrimagnetvoogudest. Viimasel ajal ka negatiivsetest uudistest. Peame oma klaaspuurist välja saama, kuulma, kuidas lehed sahisevad, tundma, kuidas muru kasvab. Alles siis võime rääkida spetsiifilisest toitumisest.

Valitsus on kehtestamas magusamaksu. Kuidas suhtute?

Ma olen positiivselt äraootav. See, mis toimub inimeste, eriti laste ja noorte tervisega, on ju katastroofiline – rafineeritud suhkrust nõretavad kõik meie menüüd, ka joogid. Tagajärg – pooled Eesti elanikest on ülekaalulised, iga kolmas laps on ülekaaluline. Iga neljas parimas eas eesti mees on rasvunud. Ja igal aastal need protsendid tõusevad. 

Aga mõtleme, et rasvumine – see pole ainult probleem kehakaaluga, see toob kaasa lisaks aktiivsuse langusele ka halva enesetunde, sellega kaasneva südame-veresoonkonna haigused ja teise tüübi diabeedi. Ja mis kõige hullem – ka erinevaid ajuhaigusi. Lääneriikides on sel sajandil tekkinud dementsuse buum. Kõrge veresuhkur, halb toit ja ajuhaigused on omavahel otseses seoses. Selle pärast mulle meeldib mõte, et noored peavad hakkama tegema tervislikke valikuid, olgu kas või survemeetodite ajendil. Iga meede, mis survestab tegema targemaid valikuid, on teretulnud.

Kuidas suhtute toidulisanditesse?

Julgen soovitada kõige erinevamaid toidulisandeid, eriti kui vereanalüüs, kliendi anamnees ja sümptomid kinnitavad, et organismil on tuge vaja. Teame, et tänapäeva toit on tervise seisukohalt väga vaene, võrreldes näiteks saja aasta tagusega. Mina soovitan toidulisandeid. Toidulisandid on ka üks minu igapäevase praktika osi.

Kuidas suhtute poolfabrikaatidesse, mida kauplused ohtralt pakuvad?

Kiidan pigem looduse vilju – nii nagu need kasvavad. Olen ikka öelnud, et õigele toidule ei pea toitainete loetelu peale kirjutama. Võtame aiast õuna ja saamegi õuna. Võtame lehtvilja ja söömegi salatit. Ei pea kuskilt sildilt lugema kokku mingeid nitriteid, emulgaatoreid ega sulfitite sisaldust. 

Looduses on kõik heas tasakaalus. Selle pärast tuleb süüa võimalikult looduslähedast toitu. Aiast, metsast, merest. Poolfabrikaadid on peaaegu alati immutatud mittetervislike e-ainetega, nende koostisse on lisatud rasvhappeid, mis samuti tekitavad eelsoodumusi põletikeks. Mida puhtam on toidu valmistamiseks kasutatud toore, seda tervislikum on toit.

Kas kevadine toitumine peaks erinema talvisest?

Absoluutselt. Peaksime sööma seda, mida loodus, mida kevad pakub. Kui puud hakkavad mahla andma, siis Hiina meditsiini järgi hakkab ka meie kehas kõik kiiremini liikuma, hakkame ennast ette valmistama tärkamiseks Seda tuleb teha ka läbi toidu. Süüa tuleb võimalusel rohelisi võrseid, ka liblesid ajal, mil need loodusesse ilmuvad. Kevad on idandite tippaeg. Võib panna idanema erinevaid seemneid ja siis tarvitada toiduks nende võrseid. See on lausa kvintessents, kooslus erinevatest headest energiatest. 

Eestlaste kevadekuulutajaks on saanud karulauk. See on võimas abivahend. Edasi võiks läbi teha juba toormahla kuuri. Ja rohkem tarvitada smuutisid. 

Mida tasuks meil oma iga-
päevategemiste juures meeles pidada?

Olgem positiivsed. Olgem positiivselt eelhäälestatud isegi siis, kui meid on tabanud mõni haigus. Praegu me ümber toimuv soosib hirmusid, tekitab stressi. Hoidkem positiivset energiat. Kui me kogu aeg viskleme hirmudes, ei saa me hästi seedida ega magada, järelikult oleme kergemini mõjutatavad erinevates viirustest. Haigestume kergemini. 

Peame hoidma end rahulikuna läbi kogu oma elustiili – toitumise, une, aktiivse liikumise. Keha on üks tervik, me ei saa vaimu ja füüsist lahus hoida.