Pidu algas tantsuga päikeselõõsas. Tuju oli ülev. Pidu lõppes aga paduvihmas. Tuju oli veelgi ülevam. Nii võib vist kokku võtta kolm päeva väldanud 13. noorte tantsu- ja laulupeo.
Läinud reede, 30. juuni pärastlõuna Kalevi staadionil. Algamas oli rahvatantsijate viimane proov, peaproov, mis oli ühtlasi esimene avalik üritus sellel suurel peol. Päike lõõskas. Staadioni lähiümbrus oli täis rahvarõivas noori, kõigil tants jalus. Läbi valjuhääldite korrati ikka ja jälle: jooge vett! Joodi vett ja söödi jäätist. Sama jäätist, mida poeski müüakse. Mitte mingit Tantsueskimot. Ainult et poes on selle jäätise hind tavaliselt 1.4 eurot, Kalevi staadionil küsiti aga lausa 3. Ega sinna keegi küll šoppama läinud, aga kahju oli vaadata kaugelt tulnud noort ema, kellelt ta kolm last jäätist nurusid.
Siis see kõik aga algas. Publikut täis tribüünide treppidest tulid alla noorimad, püksid veel natuke pikad, seelikud laiad, aga seda kindlamalt käsi kõigil kogenud saatja pihus. Ühiselt tantsiti ka esimene tants. Siis kadusid noorimad, tantsima tulid tütarlapsed, seejärel noormehed, siis tantsiti ühiselt. Uuenenud staadionil vaheldusid vanuserühmad ja rahvariided, oma etteaste tegid võimlejad. Mida lähemale lõpule pidu jõudis, seda keerulisemad ja kirevamad mustrid joonistusid murule.
Nüüd, kui laussajus tuleb „Mesipuud“ korrata, ütlen ma, et me oleme tõesti lauluusku rahvas!
Kui tantsujärje võtsid üle noored mehed, kellel kepidki käes, õhkus murult vastu jõudu, hoogu ja energiat. Kui veel kepid kokku raksatasid, andis publik aplausiga kohe teada – ei ole see Eesti noorte vihaste meeste tants viletsam, kui näiteks Aram Hatšhaturjani armeenlastele kirjutatud, maailmakuulus „Mõõkade tants“. Ja oligi käes peaproovi viimase tantsu aeg. Selleks oli nagu ikka meie tantsupidudel ammu legendiks tantsitud, tantsutaat Ullo Toomi seatud „Oige ja vasemba“. Staadionil tegi päikese all oma ringe ja joonistas mustreid pea 9000 noort.
Rahvamuusikapidu
Kuigi ametlikult oli peo nimi noorte tantsu- ja laulupidu, siis tegelikult oli see pidu ikkagi noorte tantsu-, laulu- ja rahvamuusikapidu, sest esmakordselt esinesid eraldi oma kontserdiga ka noored rahvamuusikud. Laupäev ja Vabaduse väljak oli just muusikute päralt. Noored rahvamuusikud mängisid rahvalikke lugusid erinevate pilliliikide kaupa, aga ka suure koondorkestrina. Nii mängisid torupillid Margo Kõlari „Torupillikuninganna kroonimist“ ja lõõtspillid Juhan Uppini „Vabakäigu reilenderit“. Meeleoluka musitseerimise lõpetas aga koondorkester Krista Sildoja „Lõbusa labajalaga“. Harjumaalt esines rahvamuusikapeol 23 kollektiivi. Tore pidu seegi.
„Mesipuu“ ja Kuusalu mees
Nagu tavaks saanud, algas pühapäev suure rongkäiguga Vabaduse väljakult laululavale. Et seal vihmas tuleb laulda, selleks oldi valmis. Valmis ei oldud aga selleks, et kahe tunniga sajab lauluväljakul maha 20 millimeetrit sademeid – terve kuu norm. Meie suurt pidu aga pooleli ei jäetud. Pärast väikest vihmapausi jätkus see veel suurema rõõmuga. Laulsid kõik kooriliigid eraldi ja lauldi üheskoos.
„Iga pidu peab lõppema siis, kui peolistel on kõige toredam. Siis jääb tunne, et tahame varsti uuesti kokku tulla. Ärge laske oma rõõmul kustuda koos laulupeotulega,“ andis kultuuriminister Heidy Purga oma kõnega märku, et pidu hakkab otsa saama. Aga lõpuni oli veel aega. Noored võtsid ühendkoorina üles hoopis Pärt Uusbergi Hando Runneli sõnadele kirjutatud „Kõige all“. “Armastus on kõige all“, alustas presidentki laulust inspireerituna oma kõnet. Armastus tähendab aga üksmeelt. Üksmeele me peame leidma, et pidada oma riiki.
„Üksmeel peab olema kantud soovist hoida ja kanda oma kultuuri,“ lõpetas president Alar Karis. Vihma kallas endiselt. E dasi kõlas meie laulupeol legendiks lauldud Peep Sarapiku Juhan Liivi sõnadele kirjutatud „Ta lendab mesipuu poole“. Ühendkoori dirigeeris Kuusalu dirigent Taavi Esko. Nagu oli oodata, järgnes maruline aplaus. „Nüüd, kui laussajus tuleb „Mesipuud“ korrata, ütlen ma, et me oleme tõesti lauluusku rahvas! Muusika on meie Jumal ja ma jumaldan Sind, mu kallis laulurahvas!“ kõneles dirigent Taavi Esko 60 000 külastajale ja 25 000 lauljale.
Meeleoluka peo lõpetas Silver Sepa „Mu rõõm on lõputu“, mille autor ise ka ühendkoori saatel solistina ette kandis. Dirigeeris peo „Püha on maa“ üldjuht Pärt Uusberg. Rõõm oli tõesti lõputu – ei saanudki aru, mis inimestel, nii lauljatel kui esinejatel, mööda nägu aina alla voolasid – olid need rõõmu- või vihmapisarad?
