Voose küla kohta on esimesed teated 1241. aastast. Praegu on külas püsielanikke 68, aga ka laululava, ohvriallikas, Vabadussõja monument ja muud huvitavat.
Voose elanikest tuntuim on telenägu ja poliitik Tanel Talve, kelle kodumaja jääb kaua aega küla uhkuseks olnud maanteekõrtsi varemete juurde. Sinna lähedale on kerkimas ökomaja, mida hellitlevalt kutsutakse Päikesekoduks.
“Idee on pärit aastast 2005, kui me tahtsime Voose kõrtsi taastama hakata. Arhitektide nägemuses pidid selle juurde kuuluma kõrvalhooned. Paraku me õmbleme pintsakut nööbi külge, sest nii suurt raha me ei ole leidnud, et seda kõrtsihoonet ennast uuesti ehitama hakata,” selgitab Talve.
Nisupõhust plaatidest
Mida Päikesekodu endast kujutab? “Kuna eesmärgiks oli nullenergiahoone, siis me leidsime Pärnu ettevõtte Kodu Kuubis, kes ehitab maju täiesti uue tehnoloogiaga,” selgitab Talve.
“See on tegelikult põhumaja, aga see ei ole selline, kus on põhupakid virna laotud ja krohv peale visatud, vaid see on kõrge surve all plaatideks kokkupressitud nisupõhk,” räägib Talve.
Seinu katavad seest savikrohv ja lubikrohv, väljast okaspuudest laudis. Päikesekodul on kimmkatus, mille sees helgib päikesepaneel. “Viljandi firma Solarstone teeb huvitavat lahendust, kus päikesepaneel ongi katus,” kiidab Talve. Kui päike kõrgel taevas särab, annab paneel kolm kilovatt-tundi energiat.
Küla 777. sünnipäeva puhul valmis Voose laulukaare all seinamaaling, mis kujutab võilille kohal tiibu sirutavat kurge. Pintsleid välgutasid Mihkel Raudam ja Tanel Talve. Päikesekodu ehitamiseks andis Ida-Harju koostöökoda Leader projekti kaudu 80 000 eurot, millele lisandus Anija valla omafinantseering 20 000 eurot. 150-ruutmeetrise hoone rajamist alustati eelmise aasta mais. Hoonekarp saadi püsti suve lõpuks. Sügisel-talvel tehti sisetöid.
Järgnevalt ehitatakse maja kööginurk, duširuum ja terrass. Hoonesse paigaldatakse seadmed, mis hakkavad näitama kultuuripärandit. Maja ümber kerkivad magamiskabiinid, milleks Leader on eraldanud täiendavat toetust.
Teraapia muusikaga
Päikesekodus on juba peetud Kodukant Harjumaa sünnipäev, sellega on käinud tutvumas ka Tartu ülikooli Pärnu kolledži õppejõud. Milline oleks hoone edasine väljund?
“Kui sa küsid, mis võiks selle küla elus hoida, mis töökohad siia tulevad, siis meie oleme küla arengukavas võtnud endale turismi just selleks arengu mootoriks. Põllumajandusega siin silmnähtavalt töökohti juurde ei loo,” arvab Talve Voose küla tuleviku kohta.
“Eesti muusikateraapia keskusega on meil täna koostöö. Nendega me püüame teraapilisi päevi näiteks ettevõtete meeskondadele ja miks mitte ka erinevatele seltskondadele korraldama hakata. Selliseks energia laadimise kohaks peaks minu nägemuses see maja saama,” loodab Talve.
“See ei ole mingi pendlikeerutamine, see on ikkagi teadusliku tagapõhjaga eriala ja väga põnev,” arvab Talve muusikateraapia kohta.
Voose 777
Paljude Põhja-Eesti külade jaoks on käesolev aastanumber maagiline – täitub 777 aastat esmamainimisest. Miks just käesoleval aastal?
Minevikku kiigates tasub meenutada, et aastal 1241 koostati Taani kuninga Valdemar II Võitja käsul Liber Census Daniae ehk Taani hindamisraamat, kus pandi muuhulgas kirja üle 500 kohanime Harju- ja Virumaalt. Tol ajal olid need kaks maakonda Taani kuningriigi provintsid.
Et Taani hindamisraamatus on mainitud ka Vooset, palutakse kõigil huvilistel reedel ehk 24. augustil kell 18 tulla Voose külaplatsile, et tähistada küla 777. sünnipäeva.
Tulijatele lubatakse, et toimub Voose XII talispordipäev, kuhu saavad registreeruda nii mehed kui naised, soovitavalt nii, et võistkonnas oleks neli liiget – kaks kummastki soost.
Kohal on ka Suvereporter, Boogie Company ja Tanel Talve bänd, samuti Järva-Jaani vanatehnika varjupaik ja suitsusaun. “Õhtu täis üllatusesinejaid, avatud puhvet,” lubavad kohalikud aktivistid.
