Ivar Pornile kuuluva Integraali (endine Kuusiku) talu kohal Pillapalu külas paistab rõõmustav kevadpäike, mida varjutab tõsiasi, et see asub kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohualal.

Mis tunne võib olla inimesel, kui ta saab teada, et ei saagi oma tallu elama jääda, tema elupaiga valik on kellegi teise otsustada? Tekib tunne, et enam ei ole mõtet oma kodu juures ühtegi liigutust teha, aeda korrastada või väiksemaid remonditöid ette võtta, suurematest parendustöödest rääkimata. Sellises segaduses on Ivar olnud juba viis aastat.

Juba alates 2018. aastast on Ivar teadlik olnud riigi huvist tema talu võõrandada, kuid kõigi nende viie aasta vältel ei ole reaalsele lahendusele lähemale liigutud. Ametnikud teadsid seitse aastat, et riigi huvi Ivari talu vastu on olemas – alates 2015. aastast, kui asuti planeerima Põhja-Eesti harjutusala laiendusi. Kaitseministeeriumi dokumendiregistrisse ilmus 2015. aasta sügisel fail, kus on välja toodud Soodla, Kõrvemaa, Rabasaare ja Ohepalu piirkondade erakinnistud, mida on plaanis võõrandada.

„Minu kinnistu asub keskpolügooni nn laiendatud ohualal Anija vallas. Ohualad loodi valitsuse korraldusega 2015. aastal, mil loomise algatanud ametkondadele oli selge alade otstarve ja fakt, et sealsed erakinnistud soovitakse omandada. Minule sai mu elukoha omandamise riigipoolne soov teatavaks juhuslikult 2018. aastal. Planeerimisse mind ei kaasatud. Kuigi laiendatud ohualad ei kuulunud keskpolügooni eriplaneeringusse, on nad ometi selle lahutamatud osad, ilma milleta ei ole planeeringul erilist mõtet,“ selgitab Ivar.

Ivarit, kes on otseselt kogu protsessiga seonduv inimene, ei teavitatud ka eriplaneeringu avalikust väljapanekust ja asjaoludest. „Jällegi sain teada tänu juhusele nädal aega enne, et kaasamiskoosolek on toimumas. Planeerijatel jätkus bravuuri seisukohaks, et nad mind eraldi teavitama ei pea ja info on avaldatud avalikes teadetes ja ajakirjanduses,“ lisab ta.

Seitse aastat teadmatust

Täna, 2023. aasta alguseks ei ole Ivaril endiselt mitte mingisugustki selgust, mis tema elukohast saab ja mis teda täpsemalt ees ootab. Ainus, millele loota, on ametnike suusõnalised oletused ja lubadused. Seitse aastat on möödunud riigipoolse huvi tekkimisest tema elukoha vastu, kuid õiglane lahendus puudub. „Esimene pakkumine talu ostuhinnaks oli šokeerivalt madal. Ütlesin kaitseinvesteeringute keskuses koosolekulaua taga, et selle raha eest ei saa ju isegi alevisse korterit! Ametnikud olid sellega nõus, aga kinnitasid, et just nii see hind kujuneb,“ räägib Ivar.

Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala, kus asub ka Ivar Porni kodutalu, ümbritseb keskpolügooni ida- ja lääneküljest. Kaart Eesti kaitsevägi 

Esimesel korral hinnati talu turuväärtust. Kui Ivar asus peale esimesest ehmatusest üle saamist asja uurima, siis selgus, et tegelikult ei tuleks hinnata mitte turuväärtust, vaid hüvitusväärtust, milleks võib olla ka talu taastamisväärtus, ehk summa, mille eest saaks maja uuesti üles ehitada.

Lubadus uuest kodust on hägune

Aastaid on Ivar koos Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ametnikega otsinud sobivat asendusmaad oma kodule, mis on ka leitud, kuid mingit kindlustunnet seoses tehinguga ei ole siiani. Antud on vaid suulisi kinnitusi, et kinnistu vahetamiseks vajalike toimingutega tegeletakse. Mismoodi tekiks sellele kinnistule uus majapidamine, ei ole selge.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS) võimaldab majapidamise uuesti üles ehitada isegi, kui see oleks kallim kui senine vara. Seni ei ole aga maa-ameti ega RKIKi poolt selliseid lahendusi läbi viidud ja info sundvõõrandamise kohtuasjadest näitab, et jätkuvalt püütakse kodude hindamisel arvestada kulumit – see aga tähendab, et vana maja eest saadud raha eest ei saa kunagi uut samaväärset.

Aastaid on Ivar koos Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ametnikega otsinud sobivat asendusmaad oma kodule, mis on ka leitud, kuid mingit kindlustunnet seoses tehinguga ei ole siiani.

„Enda kohta saan öelda niipalju, et viis aastat stressi ja ebakindlust oma tuleviku suhtes ei ole tervisele hästi mõjunud ja usk heasse lahendusse on lõppemas,“ kurvastab Ivar. Nursipalu võimaliku laienduse taustal, kus eluhooneid lubati üles ehitada, saatis Ivar jaanuaris kaitseministrile pöördumise uurimaks asjade seisu, millele kaitseministeerium vastas, et aastaid kestnud läbirääkimiste osas soovitakse siiralt pooltele sobiva kokkuleppeni jõuda. Paraku ei paista Ivari jaoks seda siirast soovi kusagilt.

Õiglane ja helde hüvitamine

Katrin Kull seltsingust Loodus, inimene ja sõjavägi valgustas KAHOSi rakendamise probleeme 21. veebruaril toimunud riigikogu riigikaitsekomisjoni istungil seoses Nursipalu harjutusväljaku laienemisega tekkinud muredega. Ta tõdes, et seadusest tulenevalt on olemas võimalus hüvitada inimestele nende kodude väärtus õiglaselt ja heldelt, kuid ametnikud ei soovi seda seadust rakendada.

Istungil pakkusid kohalviibinud komisjoniliikmed ja Nursipalu kodanikuühendust esindanud jurist, et õiglase võõrandamise võimaldamiseks piisaks ühiseid arusaamasid peegeldava dokumendi kokkuleppimisest ja seadust ennast ei olekski vaja muuta. RKIKi riigivara valdkonnajuht Tambet Tõnisson selgitas, et maade omandamine on keeruline ning aeganõudev protsess, mis võib võtta aastaid.

„Ajakulust hoolimata on meie eesmärgiks leida maaomanikule sobivaim lahendus kinnistu omandamiseks. Antud juhtumi puhul muudab olukorra keerulisemaks ka asjaolu, et antud kinnistul asub inimese kodu, mille osas on keerulisem leida maaomanikule parimat lahendust võrreldes näiteks metsamaa omandamisega,“ ütles Tõnisson.

Täiendava päringu peale vastati Harju Elule RKIKist, et eraisiku privaatsuse huvides ei saa kaasuse detailidesse minna. „Otsime aktiivselt võimalusi maa omandamiseks omaniku huvist lähtudes. Mõistame inimese muret ning jätkame tööd selle nimel, et jõuaksime maaomanikule sobivaima lahenduseni,“ annab RKIKi vastus lootust.

Kaitseinvesteeringute keskus: laiendatud ohualal ei tohi ehitisi olla

Laiendatud ohualad võeti kasutusele eesmärgiga võimaldada keskpolügoonil toimuvat väljaõpet, kus relvade ohualad ei mahu keskpolügooni alale ära. Nendele aladele ei kavandatud rajada ehitisi ja objekte, mida kavandati keskpolügoonile. Laiendatud ohualade kasutusele võtmisega piirati inimeste liikumist ohualadel, kui toimub väljaõppetegevus, mis vajab vastavat piirangut.

Laiendatud ohuala ei kasutata kaitseväe ja kaitseliidu üksuste poolt igal aastal 1.–8., 24.–31. ning 50.–52. nädalal. Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala ümbritseb kaitseväe keskpolügooni ida- ja lääneküljest. Laiendatud ohuala läänekülg, pindalaga 7117,9 ha, asub Kuusalu ning Anija vallas.

Laiendatud ohuala lõunaosas, Tapa vallas (Lääne-Virumaa), asub Rabasaare linnavõitluslinnak. Laiendatud ohuala idakülg, pindalaga 2360,4 ha, asub samuti Kuusalu vallas, kuid piirneb Kadrina vallaga (Lääne-Virumaa).