Ettevõtja, tehnikateadlane ja õppejõud Arvo Oorn kinnitab, et Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) omandatud inseneriharidus ei jäta kedagi tööta – vähe sellest, suurem osa tudengitest leiab juba õppimise ajal endale väärt töökoha.

Mõnes mõttes võib seda isegi murekohaks pidada, sest on ka neid, kes teiselt-kolmandalt kursuselt värvatakse kusagile kõrgepalgalisse ametisse ning noorel kaob motivatsioon oma õpingud lõpule viia. Eks selsamal ja teistelgi põhjustel ongi välja kujunenud statistika, mille kohaselt jõuab lõputunnistuseni 50–60% TalTechi sissesaanutest. Ülejäänud langevad välja või kaob huvi.

Kõige suurem on väljalangejate osakaal esimesel kursusel. Aga kuna Eesti tootmisettevõtetes valitseb krooniline inseneriharidusega spetsialistide puudus, siis juba teisele või kolmandale kursusele jõudnud tudengite värbamisele käib kõva rebimine ja tublimad neist haaratakse ettevõtetesse n-ö lennult.

Parafraseerides TalTechi 2022. aasta vilistlase tiitli pälvinud Leho Kuuske, kes on ABB Eesti üksuse juhatuse liige: õppige inseneriks, vajalikud IT-teadmised lisanduvad juba iseenesest.

Tudengeid jagub, aga õppejõududega on kitsas

Elektriinseneri hariduse ja doktorikraadiga Arvo Oorn töötab praegu Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi laboratooriumi juhatajana. Ta on sisuliselt kogu oma teadlasekarjääri vältel olnud tegev ka ettevõtluses ning tunneb seega hästi nii ülikooli kui ettevõtlusvaldkonna köögipoolt.

Aastaid elektrimootoreid tootnud Voltat juhtinud Oorn on tänaseni Volta OÜ osanik ja juhatuse liige, kuigi Volta elektriajameid juba 2017. aastast ei tooda, vaid on tänapäeval keskendunud oma Koplis asuva 96 000 m2 suuruse territooriumi haldamisele. Arvo Oorn asus pärast Volta kui tööstusettevõtte tegevuse lõpetamist taas tööle tehnikaülikoolis, tehes seal nii administratiivset kui teadustööd ning osales tudengite õpetamises. Ja ta tunnistab, et paljud kolleegid on loobunud tööst ülikoolis, kuna õppejõudude tasustamine on tema sõnul ülikoolis alla igasugust arvestust.

„See on tõsine murekoht, sest meil on doktorikraadiga lektorite defitsiit,” ütleb Oorn. „Põhjus on selles, et nende ametite töötasu on madal. Ja eks selle tõttu on meil ka inimeste saamine doktoriõppesse üsna keeruline. Elame unistuses, et aastas kaitseks kraadi 90 doktoranti, aga praegu kõigub see arv ülikoolis 50–70 vahel.” Seetõttu süveneb TalTechis tendents, et valdav osa doktorantidest tuleb välismaalt ja loomulikult kirjutavad nad oma doktoritööd inglise keeles ning ka suhtlus nendega käib valdavalt võõrkeeltes.

„Välismaiste doktorantide kiituseks peab ütlema, et üldjuhul on nende pühendumus oma töö lõpuleviimisele äärmiselt kõrge,” märgib Oorn. Mujalt tulnud doktorantide osakaal on eriti suur just nende õppekavade puhul, mille järgi koolitatavate spetsialistide järele on ühiskonnas kõige suurem nõudmine. Näiteks sellised inseneriteadused nagu energeetika, tööstustehnika, energiatehnoloogia ja samas ka IT valdkond.

Ettevõtted värbavad alles alustavaid tudengeid

Arvo Oorn kinnitab, et esimene motivaator TalTechi õppima asumiseks on noorte seas levinud teadmine – ja see vastab ka tõele –, et tehnikaülikooli magistriõppe lõpetaja saab Eestis tööle asudes teiste ülikoolide lõpetajatega võrreldes kõrgeimat palka. See on tema sõnul kaks aastat pärast magistrikraadi omandamist 1,6–1,7 korda Eesti keskmisest palgast kõrgem.

Aga vähe on neid, kes juba õppima asudes võtavad kindlaks sihiks jäädagi teadusega tegelema. Ja kui arvestada, et õppimise käigus hakkavad tudengid saama ettevõtetest ahvatlevaid pakkumisi, siis jääb neid õppeaja edenedes veelgi vähemaks. „Sellises olukorras ei saa me rääkida sellest, et need noored võiksid ülikooli tööle jääda, sest väljaspool saavad nad oluliselt kõrgemat palka,” nendib Oorn.

„Tööjõuturg on ülikoolile juba sedasi n-ö peale vajunud, et instituutide teadetetahvlitel ripuvad firmade teated – tule meile tööle. Ja nii ongi, et suurem osa tudengitest töötab, mistõttu oleme ka õppetöö aega paindlikumaks muutnud – osa loenguid on õhtusel ajal, teinekord ka puhkepäevadel, rakendatakse sesoonõpet jne.” Sellest järeldub, et Eestis on küllaldaselt ettevõtteid ja töökohti, kuhu TalTechi haridusega ametisse minna.

Iseasi on see, et sageli omandatakse ettevõtte jaoks vajalikud oskused juba näiteks bakalaureuseõpingute ajal, mistõttu inimesele justkui polegi enam magistrivõi doktorikraadi vaja. Seejuures unustatakse kaugem karjääri vaade. See näitab ka seda, kuidas hariduse struktuur ja hariduse omandamise meetodid ajas muutuvad.

Mõned tipud lähevad muidugi pärast Eestis hariduse kättesaamist ka välismaale. Näiteks mõnda tunnustatud kõrgkooli doktorikraadi tegema ja siis jäädakse sinna pikemaks. Või praktikale mõnda välisriigi ettevõttesse. Teine välismaale mineku ajend on teha seda juba pärast gümnaasiumi lõpetamist, kui inglise keel on hästi omandatud ning minnaksegi edasi õppima juba mõnda piiritagusesse ülikooli.

Tööjõuturg on ülikoolile juba sedasi n-ö peale vajunud, et instituutide teadetetahvlitel ripuvad firmade teated – tule meile tööle.

„Meil ei ole praeguse ühiskonnakorralduse juures kuidagi võimalik piirata tudengite või ülikooli lõpetajate vaba liikumist,” märgib Oorn. „Samamoodi ei söanda praegu keegi muuta ülikoolis õppimist tasuliseks, nii nagu see kunagi oli. Tänaseks on seda süsteemi kümmekond aastat ehitatud. Aga kui alguses lubati, et ülikoolid saavad igal aastal raha juurde, siis praegu on see rahastus vähemalt õppe- ja teadustöö osas kaunikesti nutuseks jäänud.”

Praegusest rahastusmudelist, kus 1/3 ülikooli õppe- ja teadustegevusest maksab kinni riik ja 2/3 ulatuses peab kool katma oma n-ö konkurentsipõhise rahastuse arvelt, on saanud tõsiasi, et kõrgkoolid majandavad ennast põhimõtteliselt eraettevõtluse-taolise organisatsioonina ja teenivad tulu nii, nagu see ärimaailmas ikka käib. Lisaks tajutakse TalTechis, et ülikoolide rahastus on ühe teise kõrgkooli poole kaldu.

Tudengite tegevus väljub õppetöö raamidest

Tänapäeval TalTechis antavat haridust peab Arvo Oorn piisavalt paindlikuks, et selle omandanud inimene saab pealehakkamise korral ja vastavalt vajadusele seda küllaltki kerge vaevaga kohandada, midagi juurde õppida või ka ümber õppida. Aga siiski tuleks ka ülikoolil n-ö ajaga kaasas käia ning vähemalt püüda täita ühiskondlikku nõudlust.

Arvo Oorn toob näiteks avalikkuses puhkenud tuumajaama rajamise poleemika – käimas on uuringud, mille kiiluvees võiks TalTech käivitada õppekava, mille läbinud võiksid hakkama saada aatomielektrijaama juhtimisega. Aastaid tagasi sai vastav õppekavagi valmis tehtud, aga siis ei tekkinud sellele rahastust ja ajapikku kadus ka huvi. Asi lõppes sellega, et tudengid läksid seda valdkonda õppima hoopis Rootsi ja jäidki pigem välismaale tööle.

Praegu on ülikoolis plaanis järgmisest õppeaastast sisse seada rohe- ja kliimamajandusega haakuv õppekava, mille tööversiooni nimetus on „keskkonna strateegiad ja tehnoloogiad”. Aruteludel on kõlanud ka mõtteid, et selline õppekava ei peaks olema niivõrd tehnoloogiaalane, vaid pigem isegi 60% ulatuses sotsiaalteadustega seotud. Muide, õppekavasid, kus sees sõna „keskkond”, on meie kõrgkoolides ligi kümmekond, samas osadel keskkonnakorralduse haridusega inimestel on juba praegu suhteliselt keeruline erialale vastavat töökohta leida.

Tudengite satelliit on lennutatud orbiidile. Fotod TalTech 

Aga kuidas iseloomustada TalTechist saadava hariduse kvaliteeti? „Gümnaasiumiõpilased küsivad teinekord, kas tehnikaülikoolist saadav haridus on hea haridus. Ma siis vastan neile, et kui meie tudengid on suutnud ehitada isesõitva auto, kui nende valmistatud satelliit on lennutatud orbiidile, kui tudengivormel on võitnud kümneid esikohti, kui nad ehitavad maailmas juba tuntust kogunud päikeseautot või kui meie ülikoolist on välja kasvanud Robotex, Ampler, Tuul – siis kas saab see haridus olla kehv,” loetleb Oorn ülikoolis õppetööga paralleelselt toimuvaid tegevusi.

„See on ikka nii, et osad üliõpilastest kukuvad välja, aga need, kes süsteemist läbi tulevad, oma ülikooliga seotud projektidega oma töökohas tegelema asuvad, on enamasti jäänud ka ülikooli patriootideks, tõstavad esile siit saadud hariduse kvaliteeti kui oma edaspidise karjääri vundamenti.”

Uute tudengite vastuvõtt TalTechi kestab kuni 4. juulini.