18. augustil alustati allkirjade kogumist Jõelähtme vallas paikneva Tallinna Jäätmejaama Taaskasutuskeskuse ASi menetluses nr 100521 oleva kompleksloa muutmise asjus, põhjuseks keskuse territooriumilt leviv hais.

“Teeme ettepaneku mitte luba enne muuta ja seda väljastada, kuni on lahendatud haisu levimise probleem kõrval olevatesse küladesse Jõelähtme vallas ja Maardu linna territooriumile,” seisab keskkonnaameti jaoks koostatud avalduses.

Ühtlasi soovitakse avalduses, et keskkonnaamet esitaks jäätmejaamale konkreetse nõudmise: “Haisuprobleemi kontrolli all hoidmiseks tuleb muretseda ettevõttele vastavad ratastel liigutatavad hallid, kus aunasid ümber pöörata ning see hais seal sees kokku korjata.”

Nagu mädanenud õun

Hais on probleem Jõelähtme valla Vandjala, Võerdla, Ülgase, Manniva, Rebala, Kostiranna, Saviranna, Kallavere ja Uusküla külas, samuti Maardu linnas.

“25. augustil oli muinastulede öö. Kogunesime Kostiranna külla. Rahvast oli ligikaudu 400 inimest. Kõik tundsid huvi, et mis asi haiseb. Prügila muidugi haises,” meenutab Vandjala külavanem Tiia Välk, kes on jäätmejaama vastu suunatud avalduse autor.

Kostiranna küla jääb Tallinna Jäätmejaama Taaskasutuskeskusest vaid pooleteise kilomeetri kaugusele. “Hais iga jumala päev piinab mind. Kogu aeg on see õue peal. Pesu kuivatada ei saa. See on mädanenud õuna lõhn,” kirub Kiigeoru talu elanik Indrek Moorits.

Tallinna Jäätmekeskuse Taaskasutuskeskuse prügimägi. 

“See hais tekib sellest, et prügilas loomsed jäätmed segatakse biojäätmetega. Iga kolme nädala tagant avatakse need aunad teatud temperatuuril, jälle segatakse, jälle kaetakse. Lõpuks müüakse see kompostina maha. Meil on üks selline kompostihunnik. Talvel isegi lumi ei hakka peale, eraldub lillakassinine vedelik. Päris hull asi. Kes on ostnud kompostina, siis see on põhjaveed ja kaevud ära rikkunud,” väidab Kostiranna küla Mihkli talu perepoeg Marko Sepp.

“Kõik see läga läheb mäkke, seda ei kaeta kohe kinni ja siis see hais tulebki, pluss need aunad, mida segatakse. Nii mägi kui aunad on haisu allikad. Hais on vahel väljakannatamatu. Roiskunud solgi lõhn. See oleneb muidugi tuule suunast. Kui on madalrõhkkond, siis ta surub haisu alla ka veel,” ütleb Marko isa Härm Sepp.

Anneli Raudlam. 

Manniva küla Soo tänava elanik Anneli Raudlam elab prügimäest nelja kilomeetri kaugusel, aga tema sõnul jõuab hais temani kolm korda nädalas. “Ta on sihuke imal, magus, roiskunud. Ta haisebki nagu kauaseisnud prügi. Kui aknad on lahti, tuleb tuppa ka. Prügimägi on nii suureks kerkinud, et paistab ära iga nurga pealt.”

Tuhat allkirja

Välgu sõnul on prügila hais kõige tugevam õhtul kella kümnest hommikul kella kümneni. Inimesed helistavad keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313. “Seal nad ainult registreerivad,” väidab naine.

18. augustil alanud allkirjade kogumise kampaania käigus on kõige tulemusrikkamad päevad olnud muinastulede öö ja Maardu sügislaada nädalavahetus.

„Initsiatiiviga ühinesid mõned aktiivsed Maardu inimesed, kelle abiga sai pöördumise tekst tõlgitud vene keelde ning algatatud allkirjade kogumise protsess. Nendeks on Viktoria Gapi, Ljudmilla Martseva jt,” selgitab Maardu linna avalike suhete juht Jelena Katsuba.

Kostiranna küla mehed Härm Sepp, Indrek Moorits ja Marko Sepp. 

Allkirju laekub ka digitaalsel kujul. Välk loodab, et Jõelähtme vallast ja Maardu linnast laekub kokku üle tuhande allkirja. “Jõelähtme vallast on volikogu liikmed ja vallavanem kõik alla kirjutanud,” ütleb ta. Allkirjadega avaldus saadetakse järgmisel nädalal keskkonnaametile.

Välk usub, et kuna veebruaris algatati Tallinna Jäätmejaama Taaskasutuskeskuse kompleksloa muutmine, on võimalik protsessi mõjutada. “See on kodanikualgatus – sa pead ise julgema probleemile näkku vaadata ja ütlema, mida sa tahad. Kui sa ise ei taha, et midagi muutub, siis ei muutugi,” arvab ta.
Harju Elult said küsimused ka Tallinna Jäätmejaama Taaskasutuskeskuse AS-i juhatuse liige Kertu Tiitso ja keskkonnaspetsialist Jana Mehine, aga ajalehe trükkimineku ajaks kumbki neist vastanud veel ei olnud.

KOMMENTAAR

Ingrid Vinn
Keskkonnaameti kompleksloaspetsialist

Jõelähtme prügilast leviva haisu kohta on kaebuste arv viimasel ajal tõepoolest kasvanud ning oleme koostöös keskkonnainspektsiooniga ka sel teemal ettevõttega ka suhelnud. Juuli alguses esitas ettevõte keskkonnaametile oma lõhnaainete vähendamise kava, mille järgi on esimeseks etapiks mõõtmiste läbi viimine, mis aitaksid tuvastada, milline prügila tootmisprotsess haisu põhjustab. Augusti lõpus andis ettevõte teada, et mõõtmised toimuvad lähiajal. Siis saab ka edasi vaadata, mida täpsemalt saab tootmisprotsessis muuta, et lõhnahäiringuid vähendada.
Ettevõtte tegevust saab peatada loa tingimuste tõsise rikkumise korral. Kaebuseid kontrollivad keskkonnainspektsiooni inspektorid ja nemad saavad ka öelda, kas on alust tegevuse peatamiseks.