Sel aastal on Tallinna haridussüsteemiga liitumas
20 noorte vaimse tervise spetsialisti. Koostöös Peaasi.ee-ga tagatakse õpilastele kiirem ja kergem ligipääs vaimse tervise tugiteenustele.
Spetsialistid valitakse psühholoogia haridusega inimeste seast ning nad valmistatakse ette koolide igapäevaseks tööks mentorlusprogrammi raames. Programmi eesmärk on anda noortele kiiremat vaimse tervise tuge ning ennetada suuremate probleemide tekkimist.
Koolipsühholoogide töökoormus väheneb
Noorte vaimse tervise spetsialistid hakkavad pakkuma teenuseid õpilastele alates 12. eluaastast. See samm aitab leevendada koolides valitsevat psühholoogide puudust ja annab koolipsühholoogidele aega, et keskenduda lastele, kes vajavad suuremat tuge.
Koostöö Tallinna linna ja Peaasi.ee vahel on oluline samm noorte vaimse tervise probleemide ennetamiseks. Eesmärk on vähendada koolipsühholoogide koormust ja vältida kiiresti sekkudes suuremate probleemide süvenemist. Vaimse tervise nõustamine aitab noortel toime tulla meeleolu languse, ärevuse, viha ja suhtlemisraskustega. Programmi raames värvatakse psühholoogia haridusega inimesi, kes pole oma erialal hetkel töötamas. Neile pakutakse täiendõpet ja tööalast tuge, et nad saaksid edukalt haridussektoris tegutseda. Töö õpilastega toimub Peaasi.ee kliinilise psühholoogi järelevalve all, tagades professionaalsuse ja kvaliteedi.
Noorte vaimse tervise probleemide ennetamine ja koolide toetamine
Ehkki uus programm pakub olulist tuge Tallinna haridussüsteemile, on oluline ka mõista, miks just praegu on suurenenud tähelepanu noorte vaimsele tervisele vajalik. Uuringud on näidanud, et enamik õpilastest ei julge ise kogemuse puudumise tõttu abi otsida ning tunnevad, et nende probleemid ei ole piisavalt tõsised. Õpetajad, tugivõrgustik ja koolipsühholoogid peaksid olema esimesed, kes märkavad muutuseid õpilaste juures ning saavad pakkuda vajalikku tuge enne, kui probleemid süvenevad.
Tänapäeva noorte murekohad on tihti seotud ärevuse, stressi, meeleolu kõikumise, enesehinnangu ning suhteprobleemidega. Märkimisväärne on sotsiaalmeedia ja selle negatiivne mõju noorte vaimsele tervisele, pannes neid ennast teistega võrdlema ja alahindama. Just koolikeskkonnas on oluline, et noored saaksid kergesti ja kiiresti abi, kuna vaimse väsimuse või stressi tekkimine mõjutavad õpikogemust ja sotsiaalseid suhteid.
Koostöö Tallinna linna ja Peaasi.ee vahel on oluline samm noorte vaimse tervise probleemide ennetamiseks.
Kuidas noorega vestelda vaimse tervise teemal?
Vestluses noorega on oluline läheneda rahumeelselt ja võttes teda kui võrdset. Enne rääkimist mõtle, miks ja mis teemal soovid vestlust alustada ja seleta ka vestluse põhjus lahti.
Oluline on tuua esile, mida oled märganud või mis muret tekitab ning pakkuda oma abi. Vaimse tervise teemad võivad tunduda piinlikud, et neist rääkida, mistõttu tuleb vestluses olla julgustav ja tundlik. Kui vestluspartner ei taha vastata või rääkida, tuleb tema õigust vaikida austada. Isegi vaikimisest hoolimata on küsimine ja kuulamine oluline samm. See näitab, et teda on märgatud ja temast hoolitakse.
Vestluseks tuleb valida
sobiv aeg ja koht, kus mõlemal osapoolel on piisavalt aega. Küsimused võiksid olla avatud ja mitte hinnangulised, nagu näiteks: „Räägi rohkem …“ või „Kas sinuga on ka nii?“ Oluline on hoida rahulik tempo, jättes vestluses pause, et noor saaks jagada kõike, mis talle olu-
line.
Oluline on selgitada, et mõningatel juhtudel ei saa kogu vestlusest selginud infot saladuses hoida, eriti kui noore turvalisus on ohus. Kui vaja, jagatakse teavet spetsialistidega, kuid seejuures järgides kõiki isikuandmete kaitse reegleid. Koostöö pereliikmete, kooli ja tervishoiutöötajatega on oluline, et noor saaks vajaliku toetuse ja abi.
Tallinna linna ja Peaasi.ee koostöö on samm lähemale sellele, et noorte vaimne tervis saaks vajalikku tähelepanu ja tuge juba varajases eas.
