Kuus aastat väldanud matkad hämaruses koos läidetud õlilaternatega on viinud huvilised linnakeskustesse, rabadesse, tööstusmaastikele või metsadesse. Sõbrapäeva tähistatakse koguni kolmel päeval laternamatkadega erinevatesse Harjumaa paikadesse.

Laternamatkade algusest rääkides ütleb asutaja ning ajaloomatkade juht Mihkel Reile, et otseselt on „süüdi“ spordivõistluste korraldamine. „Ise olen endine sportlane ning suvel korraldan üritusi, täpsemalt sportmatkasid. 2008. aastast käivad siiani Filter-sarjad,“ meenutab ta.

Toona tekkiski mõte võtta midagi huvitavat ette näiteks sügisel ja talvel. Kohe algusest oli selge, et tegu võiks olla matkadega.

„Ajaloohuvilisena mõtlesin, et räägin natuke midagi juurde ka. Ühel hetkel sain aru, et matkadel käivad tavalised liikumis- ja ajaloohuvilised. Tempo sai võetud maha ning jutu osakaal läks aina suuremaks,“ ütleb Reile. Esimesed ajaloomatkad korraldati tema sõnul aastal 2016.

Matkal ja retkel kasutatakse ehtsaid õlilampe. 

Retked algavad tavaliselt kell 19, kestavad 2–2,5 tundi ning Reile sõnul pole erilisi sportlikke ettevalmistusi nende läbimiseks vaja. „Ehk päris vanad ja käimisega kimpus olevad huvilised väsivad. Ning kindlasti ka lasteaiaealised. Aga lastele korraldame eraldi retki, kus on distants lühem ning pause rohkem,“ lisab mees.

Matkadega alustati eelmisel kümnendil Tallinnas ja Tallinna ümbruses. Praegu on need laienenud Harjumaale, Läänemaale ja üks matk on isegi Hiiumaal.

Õlilaternad pimeduses

Miks on AeroBike’i korraldava ettevõtmise nimi just Laternamatkad? Kas käigud toimuvad vaid pimedas või pimedal ajal? Reile ütleb, et nimetus on kvaliteedimärk. See annab kindluse – matk ei toimu suvalise kaasa haaratud lambi valgel. „Me kasutame retkel originaalseid vanu Saksa õlilaternaid. Olemas on ka audiogiidi tehnika, korralikult ette valmistatud marsruudid ja kutselised matkajuhid,“ loetleb mees.

Osa matku toimub suvel valgel ajal ning siis laternaid ei kasutata.

Ajaloomatku juhtiva Mihkel Reile sõnul polegi kaks tundi vältava matka loo ettevalmistamine lihtne. Loomulikult saab esitada kas Wikipediast või reisijuhtidest leitud tutvustavat teksti. Aga see on kergema vastupanu tee. „Ikka otsime originaalmaterjali ning huvitavaid inimesi juurde. Näiteks Turbas oli mees, kes on elupõline turbatööstuse veteran. Ja tema teadis asju, mida polnudki kusagil kirjas,“ rõõmustab Reile.

Laternad matkajuhtide käes ning puude otsas. 

Esimene pikem retk, mis Tallinna piiridest ka üle ulatus, oli matk Nõmme keskusest Astangule ja tagasi. Esimest korda pikemalt pealinnast väljas oldi matkal Jõelähtme vallas Ülgasel. „Seda marsruuti täna polegi. On küll kaks Maardu matka, aga mitte Ülgasele ehk kunagisse fosforiidi kaevandamise paika,“ ütleb mees.

Retked üle Tallinna piiri

Kas ja kuidas on viimasel kahel aastal üritusi kimbutanud pandeemia ning piirangud matkadele mõjunud? Reile ütleb, et mõju on mitmesugune. Kui üritused taas lubatud, korraldatakse neid varasemast rohkem värskes õhus. „Varem korraldas ettevõte aastavahetuse või sõbrapäevapeo kusagil söögikohas. Nüüd soovitakse rohkem just loodus- ning ajalooretki,“ räägib Reile.

Samas olid näiteks mullu jaanuaris kõik laternamatkad katkestatud. Veebruaris sai neid taas korraldada ning märtsist maikuuni olid matkad kinni.

„Praegu jälgime veel vaktsineerimistõendeid ja nõuame neid ka klientidelt. Seega kahjuks osa inimesi ei saa osaleda. Kui valitsuse seisukohad muutuvad, siis on ka vaktsineerimata inimesed taas teretulnud. Tavamatkadel on grupis kuni 50 inimest,“ kirjeldab Mihkel Reile.

Millised on sõbrapäevaeelsed ning sõbrapäeva retked-matkad Harjumaal?

Ühe grupi suurus on kuni 50 huvilist. Fotod Laternamatkad 

Reile ütleb, et tähtpäeva peetakse meeles kolme matkaga. Laupäeval ehk 12. veebruaril on plaanis Kuusalu vallas asuv Viru raba. „See on klassikalisem loodusmatk meie loodusjuhi Margitiga. Ta räägib kindlasti lisaks rahvakultuurist ja tähtpäevadest. Ehk matk on põnev, hariv ja tervislik,“ ütleb Reile.

13. veebruaril võetakse ette matk Kiili vallas asuvale Luigele. Plaanis on põigata ka Männiku raba serva. Aga mitte mööda laudteed, vaid mööda lund. „Seda juhul, kui ilm väga vesine pole ning Männiku harjutusväljal täpselt samal ajal õppelaskmisi ei toimu,“ lisab Reile. Retke juhib mees ise ning lubab pajatada lugusid näiteks Luige nimest. See ei tule mitte ilusast valgest linnust, vaid inimese nimest.

Külastatakse ka Luige baasi ning suvilate asumeid.

14. veebruaril on aga kavas retk Männiku imelistele maastikele. „Seal saab näha tööstusmaastikku, karjääride maastikku, klassikalist männimetsa ja vähemalt suvisel ajal kohti, kus liival pole rohulibletki,“ kirjeldab matkajuht.

Vaata lisa www.laternamatkad.ee.