“Mina usun, et õppimine muudab inimest. Muudab tema arusaamu, suhtumist ellu. Teadlikumad inimesed tunnevad vähem hirmu uutes olukordades ja suudavad rohkem mõista. Ja selle läbi teha maailma paremaks paigaks.”

Nii kõneles haridusminister Liina Kersna teadusepäeval 1. septembril Tabasalus kokku tulnud inimestele. Neid ei olnud sugugi vähe – avati ju siin, vana koolikompleksi juures veel kaks kooli korraga: Tabasalu gümnaasium ja Tabasalu kool.

Senisest tunduvalt avaramad õppimisvõimalused on nüüd kõigil Harku valla õppureil. Kui juurde arvestada, et samas kompleksis tegutseb Tabasalu muusikakool ja on avarad sportimisvõimalused nii ujula, spordisaalide kui ka jalgpalliväljakutega – sel päeval avati tõeline hariduslinnak. Mõlemas koolis kokku on õppimisruumi enam kui 900 õpilasele.

Haridusminister Liina Kersna ja Harku vallavanem Erik Sandla rõõmustavad – raske töö on tehtud, Tabasalu hariduslinnak avatud. 

“Ma soovin, et siit hariduslinnakust tuleksid tuhanded noored, et maailm muutuks tuhatkordselt paremaks,” soovis minister Kersna.

Natuke numbreid

“Kompleks läks maksma üle 15 miljoni euro. Kogusummast moodustab Tabasalu kooli ja spordihoone maksumus ligi 8,8 miljonit eurot ning Tabasalu gümnaasiumi õppehoone ligi 6,4 miljonit eurot. Põhikooli ja spordihoone ehitamist rahastati Harku valla eelarvest ning gümnaasiumihoone rajamist nii riigieelarvelistest kui ka Euroopa regionaalarengu fondi vahenditest,” meenutas Harku vallavanem Erik Sandla hariduskompleksi ehituse rahastamist.

Esimest koolikella annavad gümnaasiumi direktriss Grete-Stina Haaristo ja Tabasalu kooli direktor Martin Öövel. 

“Avatud Tabasalu hariduslinnaku puhul on tegu Harku valla ajaloo suurima haridusinvesteeringuga, millega loodi meie lastele ja õpetajatele väga head tingimused nii õppimiseks kui ka õpetamiseks,” täiendas Harku vallavolikogu esimees Vytautas Martinonis.

Valminud haridushoonetes on ruumi kokku enam kui 10 000 ruutmeetrit. Põhikool ja spordihoone on ehitatud kuni 550 õpilasele ning haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) rajatatud gümnaasiumihoone on ehitatud kuni 360 õpilasele.

Mõlema hoone ehitaja oli Astlanda Ehituse AS.

Äsja kooliteed alustanud saavad oma esimese tarkuseraamatu direktor Martin Ööveli (vasakul) ja vallavanem Erik Sandla käest. 

Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul loob põhikooli, riigigümnaasiumi ja spordikeskuse ühes linnakus paiknemine mitmekülgsemad õppimisvõimalused. “Nüüdisaegsel arengukeskkonnal on noorte õpimotivatsiooni ja koolirõõmu kujunemisel tähtis roll.

Uues õppekeskkonnas on lastel ja noortel võimalik oma andeid parimal viisil arendada,” sõnas minister.

Jutud räägitud, klassidesse

Et veel tähtsamaid jutte rääkida. Esimese klassi õpilased siirdusid oma klassijuhatajate juhituna uue hoone avarasse saali, kus neid ootasid Tabasalu kooli direktor Martin Öövel koos vallavanem Erik Sandlaga.

“Täna on teie haridustee algus, lasteaiamängud on selja taga. Peale tarkuse saate sellest majast palju muudki eluks olulist – näiteks uusi sõpru,” kõneles vallavanem.

Mentor Triin Siimer õhku tõusvate linnukestega. Fotod Ülo Russak 

“Teie alustate esimest kooliaastat ja see maja, kus õppima hakkate, alustab ka esimest aastat. Tehkem siis koos nii, et tal sellest aastast ainult head mälestused jääksid, hoidkem teda,” kõneles direktor Martin Öövel. Siis jagati lastele kätte nende esimene õpik – aabits.

Pesalt tõusvad linnud

“Uues gümnaasiumis ei ole fikseeritud õppesuundi ega mooduleid. Me pakume koostöös partneritega, kelleks on kõrgkoolid, kutsehariduskeskused, mitmekesiseid valikaineid, mille seast saab iga õpilane valida aineid vastavalt oma huvidele ja eesmärkidele,” kõneles vastavatud gümnaasiumi direktorina tööd alustav Grete-Stina Haaristo. “Mina tunnen ennast siin, uute võimaluste ees, väga kindlalt,” lisas seni Pala kooli juhtinud Grete-Stina Haaristo.

Siis läksid gümnasistidki uue õppehoonega tutvuma. Aga mitte klassijuhataja eestvedamisel nagu algklassid. Uues avaras hoones oli iga õpperuumi ukse kõrval QR-kood, mida avades sai ise uurida, mis selles ruumis täpselt toimuma hakkab. Ja toimuma hakkab õppetöö paljuski teistmoodi kui varasematel aastatel gümnaasiumites. “Meil pole enam tavalisi õppeklasse ja klassijuhatajaid. On kuni 15 õpilasest koosnevad mentorgrupid, kelle eesotsas on nõustajaks mentor, kes aitab õppetööd planeerida, vajadusel toetab õpilasi, aitab valikuid teha,” kõneles õpilasnõustajast mentor Triin Siimer.

“Sellise õppemeetodiga alustati mõned aastad tagasi Põlvamaa riigigümnaasiumis, nüüd on see edukalt kasutusel ka Viimsis. Oleme uurinud kolleegide kogemusi ja tahame omaltki poolt midagi uudset lisada,” kõneles mentor.

Uudsena, isegi sümboolsena mõjusid suured, linde kujutavad klaasvitriinid avarate koridoride hallidel seintel. Elustades niiviisi rahulikke halle toone. Ja nagu öeldes – me oleme siin pesalt tõusvad linnud…