Aastal 1992 peeti 52 aasta järel Tallinnas taas iseseisvuspäeva paraadi. Mitu põlvkonda ei olnud kuulnud eestikeelseid käsklusi ega näinud oma riigi kaitseväe ja piirikaitse naiste-meeste marssi.

1992. aasta veebruariks ehk 30 aastat tagasi oli Eesti iseseisvus juba üle kuue kuu taastatud ning ka tunnustatud. Kaitseliidu tegevus taastati 1990. aasta veebruaris. Samuti toimetasid piiri- ning kodukaitse. Eesti kaitseväge veel polnud ja peastaap tegutses väga vähese koosseisuga. Ametis olevad peastaabi juhtivad ohvitserid Ants Laaneots ning Raul Luks olid sisuliselt tsivilistid. Esimesed uue Eesti 13 ohvitseri said auastmed alles 1992. aasta mais. Eesti kaitseministeeriumit ei olnud veel loodud. Riigi territooriumil olid veel tuhanded ohvitserid ning ajateenijad. Kehtis rubla ning põhiseaduslikud valimised riigikogusse toimusid alles sügisel.

Sellistes tingimustes asuti 1992. aasta veebruaris korraldama esimest iseseisvuspäeva paraadi pärast aastat 1940. Kolonel Raul Luks meenutas autorile sajandi alguses, kuidas toonane ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel kutsus enda juurde jõustruktuuride esindajad ning teatas: „Paraad peab 24. veebruaril toimuma!“ Vastuväiteid, et pole piisavalt mehi, vorme ning muudki, riigipea ning teised juhtivad mehed ei arvestanud.

Toonane kaitseliidu juht Manivald Kasepõld (keskel) paraadil. Saateohvitserid kandsid ka mõõkasid. 

Paraadi korraldamiseks Tallinnas Vabaduse väljakul võeti abiks enne aastat 1940 Eesti sõjaväe kehtinud määrustikud. Laaneots ja Luks leidsid 1938. aastal kehtestatud Eesti sõjaväe garnisoni määrustiku. See pisike raamat saigi 1992. aasta veebruaris omamoodi piibliks, millest aeti sõrmega Vabaduse väljakul harjutades rida. Appi tuli ka kogenud piirivalvur Johannes Saar.

Uued vormid Prantsusmaalt

Toonane kaitseliidu juht Manivald Kasepõld ütleb 30 aastat hiljem, et aastal 1992 osalesid paraadil kaitseliidu Tallinna ja Harju malevate esindused. „Rapla mehed olid ka kohal. Proove tegime väljakul. Selle kõrval töötas toona merekool (praeguses Inglise kolledži ruumides – toim), mille juht oli Tarmo Kõuts. Ta aitas igati ja korraldas meestele ööbimise,“ meenutab tänane erukolonel.

Uue Eesti esimene iseseisvuspäeva paraad pidi jätma nappidest jõu- ja kaitsejõududest hea mulje. Vahetult enne tähtpäeva annetas Prantsuse kaitseatašee kaitseliidule oma riigi kingituse. „Nende sõjaväes oli just vorme kasutusest maha võetud. Saime püksid, pluusid, joped, mütsid, millel sai ka kõrvad alla lasta, ning saapad. Head saapad, mida mina kannan siiani,“ kiidab Kasepõld.

„Saime püksid, pluusid, joped, mütsid, millel sai ka kõrvad alla lasta, ning saapad. Head saapad, mida mina kannan siiani.“

24. veebruaril kell 10 alanud paraadil oli rivis 47 rühma 1540 vormikandjaga (praegu peaaegu poole vähem – toim). Kohal olid kaitseliidu, Kodukaitse, sisekaitse operatiivrügemendi ja piirikaitse esindused. Relvi paraadmarsile kaasa ei võetud. Mõnel ohvitseril ning liputoimkondadel olid olemas ennesõjaaegsed mõõgad. Tehnikat toona üle väljaku ei sõitnud, sest seda peaaegu ei olnud. Ilm oli 30 aastat tagasi kevadiselt soe ning lund Tallinna kesklinnas polnud.

Marss uues suunas

Paraad algas rohelisse välivormi riietunud kaitsejõudude peastaabi juhi kohusetäitja Ants Laaneotsa tervitustega üksustele. Seejärel kandis ta ette Arnold Rüütlile, Ülo Nugisele ja Tiit Vähile. Ainsa kõne paraadil pidas valitsusjuht Tiit Vähi. „Tema aitas koos valitsusega ülesehitatavat kaitseväge ja kaitseliitu, kuidas suutis. Aga kõikidel aladel oli toona kitsas,“ ütleb Kasepõld.

Eesti Kodukaitse liikmed marssisid sinises vormis. 

Nõukogude sõjavägi ületas Vabaduse (Võidu) väljaku Tõnismäelt ehk Kaarli kiriku poolt ning praeguse linnavalitsuse ees oli tähtsate isikute tribüün. Edasi marsiti Pärnu maantee ja Estonia teatri suunas.

Iseseisvuspäeva paraadidel aga tava muutus. Üksused rivistati nagu enne aastat 1940 väljaku kolme külge, külaliste tribüün püstitati Jaani kiriku vastu. Marss käis ja käib siiani Harju tänava poolt üle väljaku Roosikrantsi tänavale. Esimesest paraadist tegid otseülekande ETV ja Eesti Raadio. Esimest korda üle 52 aasta kõlasid väljakul taas eestikeelsed käsklused, lauldi eestikeelseid rivilaule ning kanti oma riigi lippe.

Kas ja kuidas suhtus toona Eestis asunud Vene armee? Nende Tallinna garnisoni staap asus Vabaduse väljakust vaid mõnesaja meetri kaugusel. „Sealt ei tulnud sõnagi. Staap toimetas, kuid keegi meid ei seganud,“ meenutab Manivald Kasepõld. Küll aga räägib ta loo, kuidas ta kaitseliidu juhina käis staabis koos paari kaitsejõudude ohvitseriga. Enne sõda oli Toompuiestee hoonekompleks kuulunud kaitseliidule ning kuulub ka täna. „Meid võttis vastu admiral Juri Belov. Suhtumine oli asjalik. Uurisime võimalust saada hooned tagasi. Belov seda ei lubanud. Kuid ta teatas, et kui Vene armee lahkub, saate ruumid heas korras kätte,“ meenutab Kasepõld. Nii 1994. aasta augustis ka läks ning Toompuiestee kompleks saadi kätte rüüstamata ning reostamata.

Mitmes Eesti linnas

Järgmised paraadid peeti Vabaduse väljakul 24. veebruaril 1993. ja 1994. aastal, kui ametis oli juba president Lennart Meri. Aastal 1992 rivistas paraadi piirivalve komissar Johannes Saar, selle võttis vastu tulevane kindral ja praegune riigikogu liige Ants Laaneots. „Aastal 1994 oli minu kord paraadi juhtida. Minu mälu järgi pidime toona hakkama saama võimenduseta,“ meenutab Kasepõld.

24. veebruari paraadi peeti Tallinnas nii president Lennart Meri kui ka tema järeltulija Arnold Rüütli ametiajal. Kui aastal 2006 valiti riigipeaks Toomas Hendrik Ilves, siis tema ajal hakkas paraad toimuma ka pealinnast väljas. Näiteks aastal 2008 Pärnus ning aasta hiljem Narvas. Iseseisvuspäeva paraadi on peetud ka Tartus (aastal 2018). „Võidupüha paraadid võiksid käia mööda Eesti linnu. Aastapäeva paraad võiks ehk toimuda ikka Tallinnas nagu enne aastat 1940,“ pakub Kasepõld välja.